Sõmeru endine klubihoone on saanud nii seest kui väljast remonditud ning nüüdsest on kolm korrust noorte kasutuses.
Sõmeru noortekeskus muutis sisu ja vormi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi ametlik avamispidu tuleb Sõmeru noortekeskusel alles 8. oktoobril, on maja juba esmaspäevast saati noori täis. 1970ndatel ehitatud hoone on saanud väljastpoolt korraliku soojustuse ja katteplaadid, seestpoolt samuti põhjaliku remondi alates kunagi keldris tegutsenud
Pinnu kõrtsi ruumidest, kus nüüd on kööginurk, filmivaatamisvõimalus ning nõupidamisruum, ja lõpetades rohkete huviringitubade, renoveeritud spordisaali ja uhiuue jõusaaliga.
Kogu maja projekti autor on varalahkunud arhitekt Indrek Oll, kelle jaoks oli see viimaseks tööks. Oll on andnud fuajeele omapärase pargikujunduse, kus ei puudu laternapostid, põrandavalgustus, pingid ning puudki, mille külge võivad tulijad riputada oma väliriided.
Valvekaamerad ja võtmed
Fuajee sissepääsu juures on valvelaud, kus noorsootöötaja näeb igasse ruumi paigutatud turvakaamera pilti ning on teadlik kõigest, mis kuskil parajasti teoksil. Kui keegi soovib minna piljardituppa või jõusaali, registreerib ta end selleks ja enne võtme saamist kinnitab oma allkirjaga, et vastutab seal toimuva eest ise.
“Niisugune süsteem toimib üllatavalt hästi,” märkis Sõmeru valla noorsootööspetsialist Piret Laidroo. Kui peaks juhtuma, et mõni noor hoones midagi ära rikub, siis tuleb tal asi ka ise korda teha – värvid-pintslid, mis ehitajatest üle jäänud, on selle tarvis lattu pandud. “Küllap siis hoitakse rohkem ja nalja pärast ei lõhuta,” arvas Laidroo.
“Meie eesmärk on ühtlasi kõik ruumid aktiivselt kasutusse võtta. Maja välist muutust oli vaja selleks, et muuta sisu – et noored ei käiks lihtsalt siin aega veetmas, vaid oleks ka mõtestatud tegevus,” lisas ta.
Keskusse on oodatud noored vanuses 7-26, praegu on veel sisseelamisperiood, kuid õige pea peaksid alustama huviringid, näiteks kodundus, õpilasfirmad, sõutants.
“Otsime ka vabatahtlikke ja praktikante, usun, et selle maja tegevusest on palju õppida,” ütles Piret Laidroo.
Sõmeru noortekeskuse noorsootöötaja Oxana Nikitina on aastate eest olnud ise noortekeskuse külastaja ning teinud siin ka sotsiaaltööd õppides oma praktika.
Et maja on suur, siis uue aasta alguses plaanib Sõmeru vallavalitsus kuulutada välja konkursi veel ühe noorsootöötaja kohale.
Parimad võimalused
“Oluline on, et noored tunnetaksid – see on nende kooskäimise koht. Sooviks, et nad oleksid uhked maja üle ja hoiaksid seda, nagu hiljuti remonditud Sõmeru kooligi,” märkis Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ja avaldas arvamust, et tõenäoliselt ei leia Eesti üheski teises paigas nõnda heade tingimustega noortekeskust.
Noortekeskus on avatud esmaspäevast reedeni kella 13-21, nädalavahetus on jäetud teadlikult sisustamata, et lapsed ka koos vanematega midagi ette võtaksid. Noortest vabal ajal saavad maja kasutada lasteaed ning eakate huviringid.
Sõmeru klubihoone ümberehitust noortekeskuseks hakati ette valmistama 2007. aastal. 2009. a alustas Wolmreks Ehitus OÜ ehitustegevusega. Innove kaudu saadi ettevõtmiseks Euroopa Liidu abiraha 5,1 miljonit krooni, valla omaosalus on 5 protsenti ehk 250 000 krooni.