Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/09/17/433900t1he435.jpg)
Euroopa kultuuripealinna 2011 hüüdlause on “Kultuur kutsub!” ja see sobib suurepäraselt ka Eesti ühele kultuuririkkamale linnale – Rakverele. Omanäolisus ning mõtte- ja tegude värskus iseloomustavad nii rakverlasi kui nende ettevõtmisi, olgu siis tegemist Baltoscandali, meeste
tantsupeo, punk laulupeo või Rakvere Tarva korvpalluritega. Tippude tipuks on kahtlemata Arvo Pärdi pidunädala hiljutine tähistamine helilooja kodulinnas.
Seega kultuuripealinna linnadetuur lihtsalt peab Rakveres peatuse tegema. Seda enam, et kultuuripealinna ettevalmistamise algusest peale on Rakvere üritust toetanud ning koos Tallinna ja Tartuga kandideerinud ka kultuuripealinna tiitlile.
Sissetöötatud vana
Euroopa kultuuripealinna 2011 alguseni 31. detsembril on jäänud aega alla nelja kuu. Töö ürituste ja kogu kultuuriaasta õnnestumise nimel on käinud juba mitu aastat, ideid on kogutud tuhandetelt inimestelt.
Kõik ideed on vormunud kultuuripealinna programmiks, mis on avalikkusele kättesaadav olnud juba alates Tallinna päevast, 15. maist. Need, kes väidavad, et ei tea suurt midagi või üldse kultuuripealinna üritustest, lugegu ajalehti, avagu Tallinn 2011 veebikülg või heitku pilk Tallinn 2011 kultuurikalendrile, mis täieneb iga päevaga.
10. septembrist saab iga huviline teavet Tallinnas Rotermanni kvartalis asuvast infokeskusest ning oktoobris ilmub ka kultuuripealinna programmi täistrükis. Programmi arvustajad on leidnud, et seal on palju vanu olijaid ja vähe uusi tulijaid. Kas tõesti peaks hästi sissetöötanud ja publikumenu nautivate Simpel Sessioni, Tallinn Music Weeki, Birgitta festivali, PÖFFi või Tallinna maratoni asemele sõna otseses mõttes leiutama uued üritused?
Kultuuripealinna meeskond on valinud teise tee: tõstnud kilbile selle, mis meil juba on väärtuslikku ja mille poolest oleme tuntud Eestist kaugemalgi, ning püüdnud leida nende kõrvale omanäolisi ideid ja neid realiseerida.
Küsigem lihtsalt: mis oleks Tallinnas toimuv Euroopa kultuuriaasta ilma Eesti visiitkaardita – laulu- ja tantsupeota? Suursündmus ühendab Eesti rahvast ning on tõmbenumbriks meist kaugemal.
Omanäoline uus
Kultuuripealinna programmis on palju omanäolist. Helilooja Erkki Sven Tüür kirjutab Tallinna kultuuripealinnaks saamise puhul teose kammerkoorile ja kammerorkestrile, mille esiettekanne Daniel Reussi dirigeerimisel jõuab 10. märtsil 2011 Eesti Rahvusringhäälingu raadioprogrammi “Muusikalinn Tallinn” raames üle Euroopa.
20.-28. augustini toimub aga 1000 km teatetants. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatav üritus algab Tallinnast Raekoja platsist ning läbi tantsitakse kõik Eesti maakonnad.
Need on vaid paar näidet programmist, tõsi, vastandlikud – üks, kus saab nautida maailmatasemel kontserti, ja teine, millest võib iga tantsuhuviline osa võtta. Selles näites peitubki põhiidee: näidata väljapoole meie kultuurielu värvikirevat palet ning pakkuda siinmail elavatele erinevate huvidega inimestele osasaamisrõõmu. “Euroopa kultuuripealinn 2011” ei kujune eliidiprojektiks, vaid see on ühist ideed kandev omanäoliste ürituste kogum, kus igaüks leiab talle meelepärase kultuuriürituse.