Haridusminister Tõnis Lukase välja käidud kõrghariduskassa plaan on huvitav, Virumaa Teataja märkab selles nii head kui ka halba.
Juhtkiri: Tasuta lõunaid ei ole olemas
22. september 2010, 07:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plaani sisu on tulevasest sissetulekust sõltuv tagasimakse hariduskassasse – kes saab riigi kulul hariduse ja hakkab teenima keskmisest enam, see teeb ka makseid.
Jah, Lukas rõhutab, et Eesti liigub järjest enam tasuta kõrghariduse poole, ja samas käib välja idee, mis juba ülikooli sisse astudes teeb üliõpilasest riigi võlaorja.
Tihti arvatakse, et riigieelarvelisele kohale õppima pääsenud noor ei pea õppelaenu võtma.
Kodust kaugele elama asumine nõuab oma kulutusi, ja kui vanematel pole rahakotti puuga seljas, peab laenu võtma. Õpingute lõppedes tuleb laen tagasi maksta.
Ja siis tuleb riik ja hakkab oma osa nõudma. Kui õppelaenu puhul on kindlalt reglementeeritud, et tagasimakseperiood on kaks nominaalaega, siis pole teada, kaua peab maksma riigile. Sisuliselt tuleb tagasi maksta kaks õppelaenu.
Samuti ei ole teada, mida peab riik kõrgeks palgaks.
Teisalt tundub õiglane mõte, et riigi raha eest ehk siis tasuta õppekohtadel hariduse omandanud, kes tänu sellele haridusele teenivad kõrget palka, maksaksid sellelt mingi mõistliku protsendi n-ö kõrgharidusmaksuna.
Veel parem, kui see maks puudutaks kogu ühiskonda teatavast palgapiirist alates.
Ehk väheneks maksu kõrvalmõjuna ka nende hulk, kes sisuliselt riiki petavad – näiteks omandavad tasuta kohal õpetajakutse, ent ei kavatsegi õpetajana tööle asuda ja leiavad tasuvama töökoha.
Lõpuks on isegi viiendale beele selge, et tasuta lõunaid ei ole. Nii pole ka tasuta haridust. Keegi maksab kinni inimese koolituskulud. Kas tema ise või maksumaksja.