Riigivastased kuriteod võivad olla aegunud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viru maakohtu Rakvere kohtumajja saabuvad vandeadvokaat Sven Sillar (vasakul) ja Aadu Jaansoo.
Viru maakohtu Rakvere kohtumajja saabuvad vandeadvokaat Sven Sillar (vasakul) ja Aadu Jaansoo. Foto: Meelis Meilbaum

Eile alanud kohtuprotsessil riigi toiduteravilja julgeolekuvaru kadumises ja maksukuriteos süüdistatud Aadu Jaansoo üle viitas kaitsja Sven Sillar väidetavate kuritegude aegumisele.


Maksupettustega tegelev prokurör Rita Hlebnikova Viru ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve osakonnast luges eile alanud kohtuprotsessil ette süüdistuse pensionäripõlve pidavale 63aastasele Aadu Jaansoole.

Süüdistuse järgi esitas praeguseks pankrotis olev aktsiaselts Tamsalu Veskid ajavahemikul 2001. aasta juunist kuni 2004. aasta aprillini riigile valeandmeid, jättes seega maksmata tulu- ja käibemaksu kokku üle 6,7 miljoni krooni.

Riik on venitanud

Süüdistuse järgi andis ainsana Tamsalu Veskite juhatusse kuuluv Jaansoo oma alluvatele suulisi korraldusi, et äriühingus hoitavat riigi toiduteravilja julgeolekuvaru kasutataks ettevõtte majanduslikes huvides.

Aadu Jaansoo ütles kohtuistungil, et sai aru süüdistuse tekstist, mitte sisust. End süüdi ta ei tunnistanud.
Kohtus Jaansood kaitsev vandeadvokaat Sven Sillar ütles, et protsess päädib ilmselt õigeksmõistva otsusega mõlemas kuriteoepisoodis.

Vandeadvokaat viitas sündmustele aastatel 2001-2004.

“Kas ei ole riik menetlenud seda liiga kaua?” küsis Sillar ja lisas, et teise astme kuritegu aegub, kui teost kuni kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud üle viie aasta.
Samuti viitas vandeadvokaat asjaolule, et siis kehtisid teised seadused, mis aja jooksul on oluliselt muutunud, ja see asjaolu pärsib kaitseõigust.

“Viljasalve episoodis on riik venitanud,” jätkas Sillar.

Väidetavat maksupettuse lugu aga ei ole tema hinnangul suudetud mõistliku aja jooksul kohtusse saata.

Eilsel kohtuprotsessil uuriti asitõendeid, sealhulgas kahte kladet, kuhu oli kantud andmed munade müügi kohta Tamsalu Veskites. “Pole elu sees sellist asja näinud,” sõnas Jaansoo kladet lehitsedes.

Nii kohtualune kui kaitsja nõustusid prokuröri väitega, et küllap toob kladede sisusse selgust tunnistajate kuulamine.

Täna jätkub kohtuistung tunnistajate ütluste kuulamisega.

Kanad näljas

2004. aasta veebruaris müüs Eesti Viljasalv oksjonil maha Tamsalu Veskites olevatest julgeolekuvarudest 3084 tonni teravilja.

Järgmisel kuul aga kurtsid vilja ostnud firmad, et neil on probleeme toidunisu kättesaamisega.

Uurimisel selgus, et riigi julgeolekuvaruks mõeldud teravilja oli kasutatud kanade ja sigade söötmiseks.

Pärast seda, kui kanad olid nahka pistnud aktsiaseltsis Tamsalu Veskid oleva riigi teravilja julgeolekuvaru, jäid nad nälga.

2004. aasta märtsi lõpus teatati Lääne-Virumaa veterinaariakeskusele, et äriühingu  üle 200 000 linnu on näljas.

Kanad päästis näljasurmast nende uus omanik, Tamsalu Veskite suhtes alustati pankrotimenetlus.

Lääne-Virumaal on riigi teravilja julgeolekuvaru varastatud kahel korral.

2004. aasta märtsis esitas Rakvere Viljasalve juht Vladimir Semjonov aktsiaseltsi Eesti Viljasalv juhatuse liikmele Ago Sootsile avalduse, et kaduma on läinud ligemale kolmandik ehk 13 000 tonni firma ladudes hoiul olnud riigi julgeolekuvaru toiduteravilja.

2008. aasta aprillis mõistis Viru ringkonnakohus Rakvere Viljasalve kolm eksjuhti süüdi riigi viljavaru kadumises ja määras neist ühele reaalse, kahele tingimisi vanglakaristuse.

NÕUDED

• Maksu- ja tolliamet nõuab Aadu Jaansoolt 6 772 271 krooni.
• Aktsiaselts Eesti Viljasalv on Jaansoole esitanud 725 941 krooni suuruse nõude.

Märksõnad

Tagasi üles