Lugemisaasta kulgeb hoogsalt

Tamsalu raamatukogu juhataja Raili Elmest noorte lugejatega, kes on kultuuriasutuse sagedased külalised. Foto: Ain Aasa

Lugemisaasta kestab veel rohkem kui kolm kuud, kuid juba praegu võib öelda, et toimunud rohked kirjandusüritused on vähemalt Tamsalu vallas toonud inimesi raamatute juurde ja äratanud lugemis­huvi.

Tamsalu gümnaasiumi õppealajuhataja, Lääne-Virumaa emakeele õpetajate ainesektsiooni juhataja Aime Tops on lugemisaasta ürituste üks eestvedajaid maakonnas ja tema organiseerimisel käib Tamsalu gümnaasiumis vilgas kirjanduselu.

Aime Tops rääkis, et koolis on püütud lugemisaastal õpilasi mitmel moel raamatuga kokku viia. Eestvedajateks on olnud eesti keele ja kirjanduse ainekomisjon ja raamatukogu.
 

Tegevust aasta läbi

“Lugemisaasta avamisel lugesid vallavanem ja volikogu esimees katkendeid oma kooliaegsetest lemmikraamatutest,” meenutas Aime Tops.

Aineõpetajate ettelugemised toimuvad igas kuus ja jätkuvad lugemisaasta lõpuni. Lisaks oli abiturientide ettelugemispäev, kus kuulajateks esimese kuni neljanda klassi õpilased.

“Kooli raamatukogu on korraldanud näitusi ja raamatututvustusi: õpetajate lemmikraamatutest, vanadest raamatutest, noorsooraamatutest ja ingliskeelsetest raamatutest. Raamatukogus toimus ka raamatuvahetuse laat, kus kõik toodud trükised leidsid omaniku. Ülekoolilisel kirjandusteadmiste võidujooksul, etluskonkurssidel ja teatripäeval lõid kõik klassid kaasa,” rääkis Tops.

Tamsalu gümnaasiumisse on külla tulemas Andrus Kivirähk ja ettelugemisminutid on pühendatud seetõttu tema loomingule. “Teatripäeva lood valime sel õppeaastal Lääne-Virumaal elanud ja tegutsenud kirjanike loomingust. Veel on plaanis raamatute koostamine: raamatu võib kokku panna üksi, sõbraga, klassiga või perekonnaga. Lastevanematele püüame igal koosolekul selgitada, kui mõnus on lugeda,” tutvustas Tops ettevõtmisi.

Tamsalu raamatukogu juhataja Raili Elmest rääkis, et peab oluliseks lastes lugemishuvi äratamist maast madalast. “Kevadel viisime kohalikus lasteaias läbi lugemis­aastale pühendatud üritusi.

Näiteks “Jänes lasteraamatute peategelasena”, kusjuures elus jänes oli ka lastele vaatamiseks ja silitamiseks,” kõneles Elmest. Vahvaks ettevõtmiseks peab ta Tamsalu gümnaasiumi kolmanda klassi tütarlaste esinemist käpiknukunäidendis Roald Dahli raamatu “Tohlamid” ainetel.

Pool sajandit Assamalla raamatukogus töötanud Meeli Kuntur rääkis, et nemad püsivad lugemisaastal Vabadussõja lainel. Tänavu möödus 75 aastat Vabadussõjas langenud Assamalla kandist pärit meeste mälestustahvli avamisest 1935. aastal.
 

Külaraamatukogu tegemised
“Raamatukogu korraldas koos Tamsalu kultuurimajaga selleteemalise mälestusürituse, kus astus teiste seas üles ka genealoog Viivi Griffel, kes elab praegu Tallinnas, kuid kelle lapsepõlvekodu on siin. Viivi Griffeli Vabadussõja ja Assamalla seostest tehtud kahele uurimusele lisandus kolmas,” kõneles Kuntur.

Nüüd oli edukas koduloouurija arhiivimaterjalide põhjal välja selgitanud nende kuue Vabadussõjas langenud mehe elukäigu, kelle nimed on kirjas mälestustahvlil. “Vapustav oli nende vanuse teadasaamine, noorim oli 16aastane ja teised veidi üle kahekümne,” ütles Kuntur. Menukas kirjandusõhtu oli Assa­mallas inglise kirjanikust James Herrio­tist, kelle südamlikud ja humoristlikud raamatud kajastavad loomaarsti argipäeva.

Meeli Kunturi sõnul saadab lugemis­aasta tegemisi-toimetamisi sünge varjuna suurenenud rahanappus, mis piirab uudiskirjanduse soetamise võimalusi ja takistab mingil määral ka ürituste korraldamist.

Fakte

• Lugemisaasta on Eestis välja kuulutatud esimest korda.
• Raamatuaastad olid 1935, 1975 ja 2000.