/nginx/o/2007/10/25/7409t1hb880.jpg)
Ajaloost on Eesti tuntud kartulimaa, kuid praegu teevad ilma hoopis siinsed kõrvitsakasvatajad, sest Põltsamaa Felix vallutab kodumaisest kõrvitsast tehtud toodetega Soome ja Rootsi turgu.
Eesti kõrvitsatooted vallutavad välisturge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põltsamaa Felixi turundusdirektori Marek Viiloli sõnul kasvatatakse tänavu Eestis kõige suurem kogus kõrvitsat Baltikumi ja Skandinaavia piirkonnas. “Oleme siin piirkonnas ainus, kes suudab kvaliteetselt toota 1500 tonni kõrvitsat,” ütles Viilol.
Kokku on Põltsamaa Felixil käesoleval aastal lepingud sõlmitud 14 Eesti kõrvitsakasvatajaga.
“Suurim neist on Rehemäe talu Jõgevamaal, kuid ka teistel meie lepingupartneritel on arvestatavad kõrvitsakogused põldudel kasvamas,” ütles Viilol.
Kodumaise eelis
Turundusdirektori arvates on Eestis kasvatatud kõrvits kindlasti kvaliteetne ja seda eelkõige tänu lühemale tarneajale. Viilol selgitas, et transport Euroopast on pikem ja samuti võib põhjustada pikk teekond kõrvitsale vigastusi.
“Peamine põhjus, miks kasutame kohalikku kõrvitsat, on eestimaise tooraine eelistamine oma tootmises ja seeläbi kohaliku põllumajanduse toetamine. Eesti tarbija soovib saada kohalikust toorainest valmistatud toitu ja meie jaoks on oluline seda ka pakkuda. Uuringute kohaselt tunneb eestlane Euroopa tarbijate seast kõige enam huvi selle vastu, milline on tooraine päritolu valmistootes,” kommenteeris Põltsamaa Felixi turundusdirektor.
Ettevõttel on sortimendis neliteist kõrvitsatoodet. “Eestis müüme traditsioonilist Felixi kõrvitsasalatit, mis on jõulumenüü lahutamatu osa. Samuti müüme koduturul kõrvitsasalatit toitlustusele. Ülejäänud kõrvitsatooted on erinevad salatid ja segud, mis müüakse ekspordiks Soome ning Rootsi,” rääkis Viilol.
Kokku ekspordib Põltsamaa Felix tooteid ettevõtte käibest ligi kolmandiku. “Kõrvitsatoodangust läheb ekspordiks Soome ja Rootsi ligi 90 protsenti,” lausus Viilol.
Tamsalu valla Loksaküla talunikud Natalja ja Udo Ojamaa on Põltsamaa Felixi koostööpartnerid, kes kasvatavad konservitehasele tänavu kõrvitsaid kahel ja poolel hektaril.Talu perenaine Natalja Ojamaa kõneles, et päikest jagus kõrvitsate kasvatamiseks sellel suvel heldelt, kuid muret tegi, et nappis vihma ja kuivus kippus taimedele liiga tegema. Aga üldiselt ollakse saagiga rahul.
Kõrvitsaid üle 100 tonni
“Rekordkõrvits kaalus 38 kilogrammi ja kogusaagiks loodame saada üle 100 tonni,” rääkis Natalja Ojamaa. Vähemalt paarikümnekiloseid kõrvitsaid kasvas talu põllul sadade viisi.
“Nii nagu iga vili, nõuab ka kõrvitsa kasvatamine hoolt ja täpsust, et korralik saak saada,” nentis talu perenaine. Soojanõudliku kultuurina eelistab kõrvits päiksepaistelist tuulevarjulist kasvukohta ja huumusrikast hästi väetatud mulda.
Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse (PAIK) tegevjuhi Aivar Niinemäe sõnul on Natalja ja Udo Ojamaa talu hea näide, kuidas ettevõtlikud maainimesed on leidnud tootjana oma turuniši ja kindla koostööpartneri Põltsamaa Felixi.
“PAIK kutsub perekond Ojamaa oktoobri algul toimuvale Pandivere ettevõtlusmessile oma tegemisi ja toodangut tutvustama,” ütles Niinemägi.