/nginx/o/2008/07/03/54115t1h791d.jpg)
Rakke elanikul Rein Paigalisel on 16-aastane puudega poeg Jaanus, kelle ID-kaart oli kaduma läinud. Jaanus tegi politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonnale avalduse, millega taotles uut dokumenti.
Isa ei saanud puudega poja dokumenti kätte
/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
26. september 2010, 23:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui isa poja ID-kaardile Rakvere kontorisse järele läks, siis selgus, et talle seda kätte ei anta. Öeldi, et kui poeg ise ei saa tulla, tuleb valla sotsiaaltöötaja saata.
Jaanus tegi avalduse, millele ta kuidagimoodi alla kirjutas, ja selle alusel sai sotsiaaltöötaja tema isikutunnistuse kätte.
Rein Paigalises tekitas aga hämmingut, miks temale kui poja seaduslikule hooldajale ei anta dokumenti, küll aga võhivõõrale inimesele.
Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna kodakondsustalituse juhataja Koidu Mesilane selgitas, et üldjuhul on lapsevanem oma lapse seaduslik esindaja kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid dokumendi väljastamist reguleerib isikut tõendavate dokumentide seadus, mille kohaselt antakse dokument üle 15aastasele isikule kätte isiklikult.
“Kui inimese tervis ei võimalda tal dokumendile ise järele minna, siis võib ta anda nõusoleku, et seda teeb tema eest kohaliku omavalitsuse töötaja. Sellisel juhul tekib tõepoolest olukord, kus volitatud ametnik saab üle 15aastase isiku dokumendi kätte, kuid lapsevanem mitte,” kõneles Mesilane.
Dokumendi väljastamist reguleerib isikut tõendavate dokumentide seadus (ITDS). Selle järgi võib inimene anda kirjaliku nõusoleku dokumendi väljaandmiseks valla, linna või hoolekande volitatud töötajale, kes dokumendi isikule koju kätte toimetab.
Seda võimalust dokumendi taotleja (poeg) ka kasutas.
Mesilase sõnul on põhiline see, et isik tuleb tuvastada ja valla- või linnaametnik vastutabki selle eest, et ta viib dokumendi koju ning vaatab, et see antakse inimesele, kellele seda taotleti.
Vastasel juhul peaksid politsei- ja piirivalveameti ametnikud iga kord dokumendi isikule isiklikult koju toimetama. Valla- ja linnaametnikud on seega riigile abiks ja n-ö käepikenduseks.