Iga põlvkond leiab reeglina, et nende järeltulev põlv on hukas. Et tehakse pätti ning mõistlikku tegevust ei leita. Seejuures unustatakse oma noorpõlveriukad.
Juhtkiri: Mida tehakse noortemajas
25. september 2010, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikestes kohtades on omad ohud – ei ole nii palju meelelahutusvõimalusi kui suures linnas ja nõnda kipub jääma palju tühja aega, mida lollustega täita. Samas on suures linnas ahvatlused, mis omakorda pahandustesse kisuvad.
Et noortel midagigi teha oleks, selmet bussipeatuses suitsu kimuda, püstitavad omavalitsused noortemaju.
Rakveres on noortekeskus olnud nagu mustlane, kel pole õiget kodu. Nüüd on see sisse seatud Laia ja Posti tänava nurgal – igati okei koht.
Toodi ju noortekeskus ära kesklinnast, kus tekkis kolmnurk turg-Selver-noortekeskus, nüüd satuvad noored märksa arendavamasse kolmnurka: raamatukogu-noortekeskus-muusikakool.
Iga päev külastab noortekeskust sadakond last ja noort ja see on tegelikult väga suur ja arvestatav hulk.
Rakvere noortekeskusse on hakanud rohkem sisse astuma just väiksemad külastajad, kes pärast kooli ja enne huviringe tulevad endale tegevust otsima.
Tegelikult on ka nende koolipäevad kõige lühemad ja aeg hetkeni, mil vanemad töölt koju jõuavad, samuti kõige pikem.
Noortekeskuste töö on hästi tänuväärne ja eks peavad nad täitma ka väga erinevaid funktsioone - enamasti on nad lihtsalt ajaveetmiskohad, kuid võivad mõnele lapsele olla ka n-ö päevase turvakodu eest.
Selge on see, et noortekeskuse puhul hoonest üksi ei piisa, tarvis on ka inimesi, kes teevad oma tööd südamega ja oskavad näha lastes ja noortes andeid,
mida arendada.
Tundub, et nii töötajatega kui ka hoonetega on asjad siinkandis korras.