Laste kirjanduskevad krimilugemise ja isekirjutamise mõnuga

Tapa Gümnaasiumi detektiivibüroo "3.b kriminalistid" liikmed vasakult alates: Randmar Tuulemäe, Ville Morgen Fohs ja Sabrina Karajev.

FOTO: Ave Fohs

Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatusel toimus sel kevadel järjelt teine mälumäng III-IV klassi õpilastele, tänavu nimega Kirjandusmäng 2015.

Mälumäng keskendus laste krimikirjandusele alates klassikast (Astrid Lindgreni Blomkvisti lugudest) ja lõpetades uudiskirjandusega (Ilmar Tomuski ja Mika Keräneni lastekrimkadega).

Kuna kirjandusmängu finaal oli kavandatud Rahvusraamatukogus toimuva Tallinna raamatumessi kavasse, kasvas laste mälumängu temaatika välja messi teemast – “Nordic Noir”, teisisõnu Põhjamaade kvaliteetne krimikirjandus.

Maakonda esindava võistkonna väljaselgitamiseks korraldas keskraamatukogu lasteosakond kirjandusmängu maakonnavooru, mis ristiti Lääne-Virumaa juhtivate detektiivibüroode helgemate peade nõupidamiseks.

Noordetektiivide 13 kolmeliikmelist võistkonda valisid oma büroodele kõlavad nimed: “3. b kriminalistid”, “C-komando”, “KGK detektiivid”, “Kuldne kolmik” jt. Kohal oli ka Eesti Politseimuuseumi politseinik Mirko Kompus, kes oma ala spetsialistina hoidis asjal silma peal ning viis läbi ka sõrmejälgede võtmise koolituse.

Detektiivid said lahendamiseks viis jälitustegevuse protokolli, mis olid raamatukogu töötajate poolt raamatute põhjal küsimusteks vormitud. Lahendada tuli pildiküsimusi, vaja läks kriminalistile vajalikku detailide märkamise oskust ja head orienteerumist erinevate krimijuhtumite uurimislugudes. Ülesannete eduka lahendamise eelduseks oli loomulikult 21 krimka läbilugemine.

Maakonna parimateks detektiivideks pärjati 44 võidupunktiga Tapa Gümnaasiumi “3. b kriminalistid” Ville Morgen Fohs, Sabrina Karajev ja Randmar Tuulemäe.

Tapa detektiividele langes seega ka au ning vastutus esindada maakonda kirjandusmängu finaalis. Liidrite sekka jõudsid veel 42,5 punktiga “Kuldne kolmik” Vinni-Pajusti Gümnaasiumist (Lisanna Tõnne, Anett Sinijärv, Arden-Joosep Lippasaar) ja “KGK detektiivid“ Tapa Gümnaasiumi 4.b klassist (Kermo Mätlik, Grete Kirpu, Ketlin Laderlich) 41,5 punktiga.

Võistluse pingelisusest annavad tunnistust väga väikesed vahed punktiskooris.

2015. aasta kirjandusmängu finaal toimus Rahvusraamatukogu suures saalis 16 võistkonna jõukatsumisena. Meie kriminalistid olid ühed nooremate seast.

Mängu juhtis Härra Lugemishulluks kehastunud näitleja Taavi Tõnisson. Kirjanduslikele teadmistele lisaks said osalejad tutvuda ka noorsoo- ja patrullpolitseiniku igapäevatöö ning varustusega. Lahendamist ootas 15 üsnagi krõbedat küsimust.

Meie esindusvõistkond sai ülesannetega hästi hakkama, vaid raamatu “Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu“ põhjal ülekuulamisprotokolli koostamisel oli vanematel õpilastel oskusi rohkem. Siiski on meil põhjust olla nende hea soorituse üle uhked. Tapa laste ja nende juhendaja Ave Fohsi sõnul oli finaalmäng lahe ja nad hindasid kõrgelt saadud võistluskogemust. Ega kurikaeltel muud üle jää, kui kasvava kriminalistide põlvkonna eest pakku pugeda.

Igakevadisel maakondlikul põhikoolide kirjandivõistlusel on juba üüratult pikk ajalugu. Tänavu kogunes sõnu seadma 76 õpilast.

Sel aastal otsustasid korraldajad – emakeeleõpetajate ainesektsioon ja Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakond - lugude kirjutamise teemade sekka sokutada mõned Eduard Vildelt endalt laenatud pealkirjad.

Seda ikka klassiku 150. sünniaastapäeva silmas pidades. Nii leidsid võistukirjutajad tavapäraste teemade hulgast eest hoopis sellised: “Ärapõletatud peigmehed”, “Vigased pruudid”, “Kosilane Rakverest”, “Kuidas unenäod täide lähevad”, “Minu ikaldunud armastus”, “Kuidas saada miljonäriks?”, “Uinak tõllas” ja “Minu esimene business”.

Nende seast valisid kirjutajad kõige rohkem ümberkirjutamiseks unenägude ja miljonäriks saamise teemat. Uute versioonide seas oli vägagi osavaid sõnaseadmisi, ehk oleks Eduard isegi neid lugedes tunnustavalt noogutanud.

Teised enam valitud teemad olid “Kõik algas sellest, et...”, “Vihmas” ja “Unistus”. Kiidukirju ja “Kirjutaja 2015” auhinnakruuse jagati välja 31.

Nooremast rühmast kirjutasid end esikohale Liisa Lehtpuu (Rakvere Gümnaasium 7. b), Gerda Jamsja (Kadrina Keskkool 6. a), Miina Roost (Rakvere Gümnaasium 7. b), Helger-Hans Külmallik (Tapa Gümnaasium 7. b).

Teist kohta jagasid Liisa Käiväräinen (Rakvere Reaalgümnaasium 6. c), Maris Kereme (Kunda Ühisgümnaasium 7. a), Kristin Siil (Rakvere Gümnaasium 6. a).

Kolmanda kohaga tunnustatuidki oli mitu: Marit Nõmme ( Võsu Kool 6. klass), Kadi-Liis Kivi (Rakvere Reaalgümnaasium 7. c), Liselle Kaldaru (Tamsalu Gümnaasium 7. a), Lotta-Lorette Kalmaru (Rakvere Reaalgümnaasium 6. c).

Ergutusauhinna said Liismarii Aal (Rakvere Eragümnaasium 7. klass), Kaileen Geidik (Rakvere Põhikool 7. klass), Kai-Riin Kanarbik (Laekvere Põhikool 7. klass), Berit Anett Kangur (Lasila Põhikool 6. klass), Sofia Suhhareva (Sõmeru Põhikool 6. klass), Geiri Suur (Tamsalu Gümnaasium 7. b).

Vanemast rühmast pärjati võitjaks Brenda Brigitta Vetik (Rakvere Gümnaasium 9. b), teise koha noppisid Mattias Kivisto (Rakvere Reaalgümnaasium 8. a ), Ingrid Räästas (Rakvere Gümnaasium 9. b), Mona Kiik (Rakvere Reaalgümnaasium 8. c), Nele Karolin Lindlo (Kunda Ühisgümnaasium 8. b).

Kolmandale koha vääriliste kirjatööde autorid olid Laura Rannaste (Rakvere Põhikool 8. klass), Delia Sokolova (Rakvere Põhikool 8. klass), Avely Põder (Võsu Kool 9. klass), Annika Tamme (Jäneda Kool 9. klass).

Ergutamist väärt kirjutajad olid Helis Järvepere-Luik (Kunda Ühisgümnaasium 9. b), Kristin Kajar (Rakvere Gümnaasium 9. d), Ragnar Kramm (Tapa Gümnaasium 8. a klass), Hanna Paaver (Rakvere Reaalgümnaasium 8. c), Kelli Rihm (Laekvere Põhikool 8. klass).

Tagasi üles