Viljelusvõistlusel selguvad saagikaimad põllud

Tänavu valitakse kuuendat korda suuremat saaki andnud põllud. Foto: Arvet Mägi

Juunis alanud viljelusvõistlusel selgitatakse, kelle viljapõld suurima saagi andnud ja kes oma põllult rohkem tulu saanud. Lääne-Virusse toob teise koha Voore Farmi saagikas talinisupõld.

Tänavu järjekorras kuuendal Baltic Agro ASi, Farm Plant ASi ja ajakirja Maamajandus korraldatud viljelusvõistlusel osalevad kaksteist ühistut ja talunikku seitsmeteistkümne põlluga, esimest korda on esindatud ka ettevõte Lääne-Virumaalt: OÜ Voore Farm võistleb suvi- ja talinisupõlluga. Tänavustel võistluspõldudel kasvas raps ja nisu.

Teine koht Lääne-Virusse

Võistluste eksperdi, Eesti maaviljeluse instituudi teadlase Peeter Viili andmeil andis Voore Farmi talinisupõld võistluste suuruselt teise saagi - 6,6 tonni hektarilt.

See põld oli ka pindalalt võistluste suurim – 195 ha. Esimese koha au - 6,8 t ha-lt - läheb Saaremaa põllumehele Kaido Kirstile.

OÜ Voore Farmi taimekasvatusjuhi Margus Lepa sõnul on tänavune viljalõikus juba unustatud, viimased põllud koristati 6. septembril. Kokku tuli vilja võtta 2200 hektarilt.

Lisaks põllu saagikusele arvestab Eesti maaviljeluse instituudi teadlane Enno Koik viljelusvõistlusel välja ka põllu tulukuse. Selle juures võetakse arvesse kõik kulutused, mis võistleva põllu tarvis tehtud, ja saadav tulu. Kes vähema rahaga rohkem tulu saanud, on võitja. Lõplikud kokkuvõtted tehakse ja võitjad kuulutatakse välja novembris.

Baltic Agro ASi arendusdirektori Margus Ameerikase sõnul on viljelusvõistluse eesmärk tõsta Eestis teraviljade ja rapsi saagikust.

Selleks korraldatakse eelmise aasta võitjate juures põlluseminare, et nad oma kogemusi ka teistele jagaks. Tänavu peeti viljelusvõistlust juba kuuendat korda.

Baltic Agro AS on lubanud premeerida seda põllumeest, kes esimest korda Eestis saab hektarilt üle 10 tonni saaki. Seni on saadud kõrgeimaks saagiks 9,7 t ha-lt Tartumaa talinisupõllult 2008. aastal.

Uued võtted

Põllumajandusteadlane Peeter Viil kiitis edukamate võistlejate uuenduslikke põlluharimisvõtteid, mis järjest laiemalt kasutamist leiavad. Nii näiteks vajub unustusse sügiskünd, selle asemel kasutatakse ühe-kahekordset pinnapealsemat mullaharimist.

“Seitsekümmend-kaheksakümmend protsenti taliviljadest külvatakse põllule ilma künnita,” rääkis Peeter Viil.

See võimaldab teadlase sõnul hoida kokku kallist kütust ja ühtaegu säästa mulla keskkonda.

“Te olete ju näinud, kuidas linnuparved maad kündva traktori järel toimetavad ja mullale kasulikke vihmausse hävitavad.”

Teadlane ütles, et tal on põllukatseid, kus kahekümne aasta jooksul pole küntud, aga saak on sama suur kui neil põldudel, kust traktor mitu korda üle käinud.

OÜ Voore Farmi taimekasvatusjuhi Margus Lepa sõnul aitab nn minimeeritud maaharimine kevadel ka mullas niiskust hoida.

Eesti maaviljeluse instituudi teadlane Enno Koik ütles, et tulukuse arvestamine on kaunis keeruline ja arvesse tuleb võtta nii kõiki kulutusi kui vilja kokkuostuhinda. Viimane on teatavasti pidevalt muutuv suurus.

“Raps on viimastel aastatel kõva tuluandja,” teab Enno Koik. Paraku kiputakse meil rapsi pinnaga liialdama ja unustatakse külvikord. Rapsi osakaalu poolest külvikorras olime eelmisel aastal Kanada järel maailmas teisel kohal. Raps järgneb rapsile juba igal kolmandal aastal. Pinna laiendamise asemel peaks tõstma aga saagikust.

"Aga kindlasti on need kõvad poisid, kes sellel võistlusel silma paistavad,” iseloomustas Enno Koik võitjaid.

Põlluvõistlus

• Viljelusvõistlusel osaleb 12 põlluharijat, neist kuus esimest korda.
• 11 põllul kasvas raps, kuuel nisu.