Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/05/25/4109331t1hbe66.jpg)
19. juunil esietendub Rakvere Rahvaaias Arto Paasilinna maailma saatusest ja tulevikust kõneleval samanimelisel romaanil põhinev komöödia “Maailma parim küla”. Esietenduse eel räägivad trupi liikmed sellest, milline on nende nägemus maailma parimast külast meie igapäevaelus.
Natali Lohk kehastab lavastuses “Maailma parim küla” kaplan Tuirevi Hillikaist – endist ajateenijate õpetajat, kellest saab Ukonjärve pastor. Dokumentide kohaselt on Hillikainen oma usuteadusliku hariduse omandanud Helsingi ülikooli teoloogilise paatose fakulteedis ning kaitsnud lõputöö hinge ja keha vastastikuse mõju ning selle kohatise puudumise teemal.
Natali Lohk: “Puhtgeograafiliselt või -looduslikult oleks minu maailma parimas külas kindlasti väga ilus – mets, mõni veekogu, nagu järv või meri. Ja kindlasti võiks seal olla kirik nagu meie lavastuse looski. Aga suhtumine või ühiskond selles külas võiks olla selline, et kõigest räägitakse ausalt ja otse, et ei oleks hirmu, et ütled midagi valesti või et sind mõistetakse valesti, või et selles, mida sa teed, on midagi taunitavat. Selles maailma parimas külas on saavutatud vabadus – kõik inimesed on vabad oma mõtlemiselt ja tegemistelt ja kõik, mis nad teevad, on hea. Ja kindlasti oleks seal hästi palju armastust. Selline pilt paradiisist.
Selline koht on hetketi olemas, iseasi kui kauaks. Aga neid hetki, kui sa oled mõnes seltskonnas, tunned end hästi ja sind ümbritsevad inimesed on vabad, ausad, siirad ja üksteise suhtes hästi meelestatud ja hoolivad, on olemas. Neid hetki, mil maailma parim küla on olemas, on, aga mitte kogu aeg. Ja selle küsimuse, kas seda saab kogu aeg olla, jätan ma õhku.”