Eestis hakkab tuleva aasta esimesest jaanuarist kehtima uus liiklusseadus, mis lisaks Eesti teedele reguleerib liikluskorraldust ka maastikul ja kätkeb endas muidki uuendusi.
Uus liiklusseadus on muudatustest tulvil
Uues seaduses on nii mootorsõiduki juhile, jalakäijatele, lastele kui ka sõidukiomanikele mitmeid uusi punkte, millega on vajalik seaduse täitmiseks kursis olla.
Näiteks ei pea mootorsõiduki juht sõiduki registreerimistunnistust ega juhiluba enam kaasas kandma. Sealjuures ei tohi tervisetõend olla aga aegunud.
Pärast rasket avariid tühistatakse avariisse sattunud sõiduki tehnoülevaatus.
Juhid, kellel on juhtimisõigus peatatud pooleks aastaks kuni aastaks, peavad juhiloa tagasisaamiseks sooritama uue seaduse kohaselt teooriaeksami. Kui luba on ära võetud kauemaks, tuleb sooritada ka sõidueksam.
Väga palju muudatusi puudutab jalgrattureid ja mopeedijuhte.
Pärast avariid ülevaatusele
Raske avarii teinud, suunatakse sõiduk uuesti ülevaatusele, vältimaks olukorda, kus avariis pea sõidukõlbmatuks muutunud auto kehtiva ülevaatuse tõttu siiski liikluses osaleb.
Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul saadab kindlustusfirma hävinenuks tunnistatud sõiduki andmed maanteeametile, kus selle põhjal tühistatakse sõiduki ülevaatus. Registrist on see info kättesaadav ka politseipatrullile.
Ülevaatuse tühistamisest teavitatakse ka kodanikku. “Selleks et maanteeameti liiklusregistri info jõuaks kindla peale kodanikeni, palume kodanikel aktiveerida liiklusregistri teavitused kodanikuportaalis,” rõhutas Vahtra ning lisas, et kodanikuportaali kaudu saadetakse info ka lõppeva ülevaatuse ja juhiluba puudutava kohta, samuti teisi teateid.
Juhiloa osas on Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhi Alvar Ottokari sõnul üks olulisemaid punkte uues liiklusseaduses juhiloa kehtivus seoses juhi perearsti väljastatava tõendiga.
“Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui isik ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval maanteeametile uut tervisetõendit,” rääkis Ottokar. “Antud nõude eiramisel on seadus ette näinud karistuseks kuni 18 000 krooni,” lisas ta. Praegu kehtivat tervisetõendit on võimalik kontrollida maanteeameti kodulehelt veebiaadressil https://paberivaba.ark.ee/.
Palju tähelepanu on leidnud keeld kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita ning sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes lisaks asulasisestele teedele ka maanteedel asulast väljas.
“Mobiiltelefoni kasutamist on eraldi rõhutatud kui üht sagedamini ettetulevat liiklusohtlikku tegevust sõiduki juhtimise ajal,” põhjendas maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Raul Romi, lisades, et liiklusseadus keelab sõidu ajal kõik teisedki juhtimist häirivad ning liiklusohutust vähendavad sõidukijuhi tegevused.
Kohustuslik on ka kõigis B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõidukites standardile vastava ohutusvesti olemasolu. Ohutusvesti on kohustuslik kanda halva nähtavuse korral ja pimedal ajal asulavälisel teel hädapeatumise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel.
Sealjuures rõhutas Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Ottokar, et ohutusvest peab isikul olema sõidukist väljudes juba seljas.
Kui praegu peab mootorsõidukijuht pööret sooritades teed andma vaid jalakäijale, siis uue liiklusseaduse kohaselt peab teed andma ka jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning pisimopeedi- ja mopeedijuhile, kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
Sealjuures võib jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületada sõiduteed ülekäigurajal sõites. “Reguleerimata ülekäigurajal sõidutee sõites ületamise lubamine on seotud sujuvama ja mugavama liikumisvõimaluse loomisega jalgratturile – et ei peaks sõidutee ja jalgrattatee lõikumise kohas iga kord sadulast maha tulema ja ületama sõiduteed jalgratast käekõrval lükates,” selgitas Rom ning lisas, et see ei välista sõidutee ületamist jalgrattalt maha tulles jalakäijana.
“Jalakäijana on sõidutee ületamine üldjuhul ohutum ning reguleerimata ülekäigurajal on autojuhil kohustus jalakäijale teed anda,” märkis ta.
Lapsed liikluses
Sõidukijuht peab andma ka teed sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel. “Lasterühma saatja on eristatav talle ettenähtud märguriietuse või ohutusvesti kasutamise järgi,” lausus Raul Rom.
“Sõidutee ületamisel liiklust reguleeriv lasterühma saatja peab olema läbinud vastavasisulise koolituse,” ütles Rom ning täpsustas, et nõue koolituse läbimise kohta jõustub 2012. aasta 1. jaanuarist.
Uue seaduse järgi tohib laps mängida õuealal kogu selle ulatuses.
Kõnniteel tohib uuendusena sõita kuni 13aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning samuti väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur.
“Muudatused tingis jalgrattaliikluseks ettenähtud teede vähesus ja samas autoliikluse intensiivsuse kasv,” põhjendas Rom.
Samas võib vähemalt kaheksa-aastane laps jalgratta juhiloata sõita sõiduteel, juhul kui ta on seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all.
Alla 16aastased lapsed peavad teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõites kandma nõuetele vastavat kinnirihmatud jalgrattakiivrit. “Nõue kanda kiivrit kehtib nii sõiduteel jalgratast juhtivatele kui ka jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgteel ja kõnniteel jalgratast juhtivatele lastele, samuti peab sobiv kiiver olema näiteks jalgrattaistmel või –haagises sõidutatavatel väikelastel,” lisas Raul Rom.
Pisimopeedi võib juhtida uue seaduse kohaselt vähemalt 14aastane isik. Sealjuures peab 14- ja 15aastastel mopeedijuhtidel kaasas olema jalgratturi juhiluba.
Turvavarustuse kasutamine
Nii sõiduauto juhil kui ka kõigil sõitjatel nii esi- kui tagaistmel on kohustus kinnitada turvavöö. Nõue laieneb kehtiva reeglistikuga võrreldes ka taksojuhile ja takso tagaistmel sõitjatele ning sõiduõpetajatele.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Raul Romi sõnul ei tohi ühegi auto esiistmel ega sõiduauto tagaistmel last sõidutada teda süles hoides.
“Ainuke sõiduauto tagaistet puudutav erand on alla kolmeaastase lapse sõidutamine takso tagaistmel täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema süles on üks laps,” ütles Rom.
Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhi Alvar Ottokari sõnul karistatakse sõidukijuhti turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest rahatrahviga kuni 6000 krooni.
“Kui isikut on varem sama teo eest karistatud, siis karistatakse rahatraviga kuni 12 000 krooni,” lisas Ottokar.
Ühe uue mõistena paljudest on uude liiklusseadusesse toodud ülekäigukoht, millel sõiduteed ületades ei ole jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
“Jalakäija tunneb ülekäigukoha ära selleni viivate ja teisel pool sõiduteed jätkuvate jalakäijaliikluseks ettenähtud teede – kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee – järgi,” ütles Rom ning lisas, et ülekäigukohal puudub ülekäigurajale iseloomulik märgistus.
Kehtiva reeglistikuga võrreldes laieneb ka nõue helkurit kasutada. Nii asulavälisel kui -sisesel teel peab jalakäija halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes kandma nõuetekohast helkurit või kasutama valgusallikat.
“Oleme kontrollinud müügilolevate helkurite vastavust pisteliselt ja teeme seda ka edaspidi,” sõnas maanteeameti nõuniku kohusetäitja Villu Vane.
Karistuse määr helkuri mittekasutamise puhul ei muutu – trahv on kuni 600 krooni.
Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed. “Nõue on lisatud põhjusel, et sõidukitel olevad valgustusseadmed ei eksitaks teisi juhte,” täpsustas Rom.
Samuti võib jalgratta ja pisimopeediga uue seaduse kohaselt sõita sõiduteel ka siis, kui neile sõidukeile on olemas liiklemiseks ettenähtud tee. “Muudatuse tingis asjaolu, et kohati esineb olukordi, kus rattatee ei ole sõidetav, aga jalgratturil oli kohustus sõita just seal,” selgitas Rom.
Tasakaaluliikuriga, mis ei tohi ületada kiirust 20 kilomeetrit tunnis, võib sõita nii kõnniteel, jalgteel, jalgratta- ja jalgteel, jalgrattateel ning jalgrattarajal.
Kui praegune liiklusreeglistik lubab kasutada jalgratastel, pisimopeedidel ja tasakaaluliikuritel pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ainult punast helkurit, peab uue seaduse kohaselt põlema sõites ees valge ja taga punane tuli.
Nõuded mopeedijuhile
Uue seaduse kohaselt on mopeed mootorsõiduk, mis peab olema registreeritud ning millel peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Samuti peab mopeed vastama kehtestatud tehnonõuetele ja olema läbinud tähtajal vastava kontrolli. “Mopeedidele laieneb ka kohustuslik liikluskindlustus,” ütles Raul Rom.
Mopeedijuhid peavad olema läbinud ka vastava koolituse autokoolis ning omama juhtimisõigust tõendavat juhiluba. Nõue ei laiene juhtidele, kes on sündinud enne 1993. aastat, samuti neile, kes vastava seaduse jõustumisel olid 16-17aastased.
Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhi Alvar Ottokari sõnul on uuest aastast trahvisummad üldjoontes samad, välja arvatud juhtudel, kus on ette nähtud uus sanktsioon.
Eraldi on kehtestatud vastutus aga näiteks lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis.
“Taolise õigusrikkumise toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuni,” märkis Ottokar.
Uus liiklusseadus reguleerib liikluskorraldust lisaks Eesti teedele ka maastikul, seda maastikusõidukite puhul.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Karis Niisukese sõnul ei ole kõik ametnikud veel uue liiklusseaduse teemalist koolitust saanud. Muretsemiseks aga põhjust ei ole, sest seadus ei ole veel ka vastu võetud.
“Ühtlasi tähendab see seda, et üsna tõenäoliselt võib juhtuda, et viiakse sisse veel mõned muudatused, enne kui see kinnitatakse,” ei pruugi Niisukese hinnangul praegu kättesaadav seadus veel lõplik ollagi.