Tervis: Kopsuvähki põhjustab tervisekäitumine

FOTO: Corbis / Scanpix

Kopsuvähk on kõikjal maailmas jätkuvalt number üks vähist tingitud surma põhjustaja. Ometigi on kopsuvähki haigestumist võimalik sigaretist loobudes vältida. Kui kaine mõistus siinkohal appi ei tule, aitab spetsialistide arvates tubakatoodete hinnatõus.


Iga päev sureb kopsuvähki 3000 inimest, mis teeb kaks surma minutis. Eesti vähiregistri 2007. aasta andmeil haigestub Eestis igal aastal kopsuvähki 700 inimest - 560 meest ja 140 naist - ja sama haiguse tõttu sureb peaaegu sama palju mehi ja naisi (Eesti tervisestatistika- ja terviseuuringute andmebaas 2009).

Kopsuvähk on üks neist pahaloomulistest kasvajatest, mida inimene oma tervisekäitumisega ise põhjustab. Ja võib öelda, et 90% kopsuvähijuhtudest oleks välditavad.
Kui meeste seas hakkab haigestumus kopsuvähki langema, siis naiste puhul on märgata teatud tõusutendentsi.

Teised riskifaktorid

Veelgi kurvem on aga see, et noorte tütarlaste seas, vanuses 13-15 eluaastat, suitsetamine järjest suureneb. Kui tütarlapsi võrrelda samaealiste poistega, on suitsetajate hulk peaaegu sama - 31% 13-15aastastest noortest ütleb, et nad tarvitavad sigarette regulaarselt.

Suitsetamine on krooniline sõltuvushaigus. Tubaka tarvitamine on psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Suitsetamisel on kolm sõltuvuse komponenti: tegevuse sõltuvus, nikotiinisõltuvus ja sotsiaalne sõltuvus.

Tervise arengu instituudi tubakatarvitamise ennetamise ja loobumise nõustamise ala eksperdi doktor Tiiu Härmi sõnul kahjustab tubakatoode kogu organismi ega jäta ühtegi organit vahele.

Tubaka tarvitamise seos vähiga on tõestatud vähemalt kaheteistkümnes piirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, ninakõrvalkoobastes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maksas, neeruvaagnas, põies, emakaelas.
Tubaka tarvitamisega on seotud 25 haigust: silmakae, psoriaas, viljakuse vähenemine, varajane menopaus, sperma hulga vähenemine, kuulmise halvenemine, tuberkuloos jne, ja neid haigusi järjest lisandub.

Tiiu Härmi väitel on suitsetamine seotud väga palju inimese taustaga. “Mida kõrgem on inimese haridustase, seda rohkem oskab ta väärtustada oma tervist ja sellesse investeerida,” lausus Härm, kuid nentis samas, et suitsetavatest naistest jätkab suitsetamist raseduse ajal 10,6% ja nende arv on kogu aeg suurenenud.

“Kui naine raseduse ajal suitsetab, sünnivad alakaalulised või enneaegsed beebid, esineb imiku äkksurmasündroomi, võivad olla igasugused arenguhäired, emal on piima vähe, lapsed on närvilised. Imik, kes ilma sünnib, on juba nikotiinisõltlane. Lapseeas on nad rohkem haiged,” loetles Härm, mis kõik kaasneb sellega, kui raseduse ajal ei suudeta suitsetamisest loobuda.

Tartu ülikooli kliinikumi radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja,Tartu ülikooli onkoloogia vanemarst-õppejõud doktor Jana Jaal ütles, et kuigi kopsuvähki haigestumise riskitegur on sama, esinevad siiski naistel ja meestel soolised erinevused kopsuvähi tekkes ja selle haiguskulus.

“Viimase aja uuringud on selgelt näidanud, et järjest rohkem on naiste seas haigestunud mittesuitsetajaid. Arvatakse, et umbes 20% naistest, kellel on kopsuvähk, ei ole suitsetanud,” tõi Jaal näite.

Miks siis naiste haigestumus kasvab, kuigi nad vähem suitsetavad? Esimesed viited selle kohta, et võib-olla on tekkinud ka mõned muud riskifaktorid suitsetamise kõrval, tulid Jaali ütlusil ilmsiks eelmisel aastal, kui ühel konverentsil tutvustati ühe uuringu tulemusi. See oli uuring, mis haaras üle 36 000 naise Ameerikas ja need naised olid saanud menopausi sümptomite leevendamiseks hormoonasendusravi östrogeenide ja progesterooniga.

“Uuring näitas selgelt, et need naised, kes olid hormoonasendusravi võtnud rohkem kui kümme aastat, nendel oli 50 protsenti suurem risk saada kopsuvähk. Ka avastati nendel naistel, kes hormoonasendusravi said, haigus oluliselt hilisemas staadiumis kui neil, kes seda ravi ei saanud,” kõneles Jaal uuringu tulemustest.

Teise uuringusse, mis tehti samuti Ameerikas, kaasati 16 000 naist. Pooled neist said hormoonasendusravi, pooled mitte. Uuringust selgus, et suremus kopsuvähki on nendel naistel, kes said hormoonasendusravi, praktiliselt 90% suurem kui neil, kes ravi ei saanud. Samas jõuabki järjest rohkem niisuguseid naisi arsti juurde, kes on hormoonasendusravi saanud ja kes ei ole kunagi suitsetanud.

“See on oluline sõnum, mida naised peaksid teadma. Äkki me suudame selle tõusu meie naiste seas ära hoida,” lootis Jana Jaal ning lisas, et siiski on parem olla kopsuvähki põdev naine kui mees, sest haiguse staadiumist sõltumata on siis tegemist esimese, teise, kolmanda või neljanda staadiumiga, on naiste elulemus meestega võrreldes oluliselt parem.

SA PERH kardiotorakaal­kirurgia keskuse rindkerekirurgia ülemarst doktor Tõnu Vanakesa rääkis, et kuigi meie arstkond on valmis kopsuvähidiagnostikaks ja raviks, avastatakse kopsuvähk enamikul juhtudel hilises staadiumis. 50%-l patsientidest diagnoositakse haigus staadiumis, kus praktiliselt muu ravi peale hooldusravi ja raviva toetusravi, ei ole võimalik. Seetõttu terveneb haigestunud patsientidest vähem kui 10%.

Peamine põhjus, miks kopsuvähk hilja avastatakse, on see, et patsiendid pöörduvad arsti juurde hilinenult, sest kopsuvähil puuduvad spetsiifilised sümptomid. Sageli meenutavad need alumiste hingamisteede ja teisi haigusi.
Teine põhjus on see, et inimesed, eelkõige suitsetajad, ei pööra piisavalt tähelepanu oma tervisliku seisundi muutustele.

Oma rolli mängivad ka sotsiaalmajanduslikud põhjused: sageli napib raha arsti juurde sõiduks ja visiiditasude või voodikoha eest maksmiseks.

Tõsiseks probleemiks peab doktor Vanakesa veel asjaolu, et perearstid ei suuna patsiente aktiivselt
kompuutertomograafilisele uuringule ja seda peamiselt finantsiliste põhjuste tõttu, sest perearstide eelarve on küllaltki pingeline.

Tõsta makse

Et puudub võimalus ravida kõiki patsiente, on peamine rõhk kopsuvähisurmade vähendamiseks pandud ennetustööle: mõjutada saab maksustamise, reklaamikeelu, järjepideva teavitus- ja harimistööga.

“Kõige lihtsam ja efektiivsem vahend tubakasaaduste kasutamise vähendamiseks on maksude järsk ja sihipärane tõstmine,” leidis Vanakesa ning tõi näiteks Põhjamaad Norra, Rootsi ja Soome, kus reklaamikeeld kehtestati juba aastakümneid tagasi.

Samas tundis doktor heameelt, et Eestis on viimastel aastatel toimunud positiivsed muutused - vastu on võetud tubakaseadus, tõusnud on tubakaaktsiisimaksud -, mis kindlasti mõjutavad vähki haigestumist.

“Neid tulemusi aga näeme alles selle sajandi 40.-50. aastatel. Praegu elame olukorras, kus meile on tulnud pärand Nõukogude Liidu aja lõpuaastatest ja taasiseseisvumise esimestest aastatest, kui puudus kontroll tubakasaaduste tarbimise üle. Ja puudus selleks ka vastav seadusandlus,” kõneles Tõnu Vanakesa.

Selleks et suitsetamisest loobuda, peab seda ise tahtma. Kõik need inimesed, kes pöörduvad suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti, on Tiiu Härmi sõnul motiveeritud.

Tema hinnangul on suitsetamise n-ö positiivseks pooleks see, et tubakast saab loobuda päevapealt, misjärel hakkab organism kohe taastuma: minutitega taastub vererõhk, pulsisagedus langeb, käte ja jalgade temperatuur normaliseerub, vingugaas ven­tilee­rub verest välja, vere hapnikutase tõuseb ning haistmis- ja maitsmismeel paranevad.

Pea meeles!

  • Aktiivne suitsetamine on 90 protsendil juhtudest kopsuvähki haigestumise põhjuseks.
  • Passiivne suitsetamine on 3-5 protsendil juhtudest kopsuvähki haigestumise põhjuseks.
  • Kopsuvähk on välditav 90 protsendil juhtudest.
  • Selleks et kopsuvähk varajases staadiumis avastada, peaks tähelepanu pöörama järgmistele sümptomitele:
  • süvenev mitteproduktiivne ärritusköha, muutused köha ja rögaerituse iseloomus eriti päevasel ajal, verekiud rögas, põhjendamatu kaalulangus ja väsimus.
  • Kopsuvähist tervenemine on võimalik, kuid haigus tuleb avastada algstaadiumis, siis on ravi efektiivne.
  • Kui viibida samas ruumis suitsetajaga, kes suitsetab päevas paki sigarette, siis mittesuitsetaja saab selle aja jooksul nii palju keemiat, mis sisaldub seitsmes-kaheksas sigaretis.
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles