/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2008/06/06/47463t1hd8cc.jpg)
Esmaspäeval, loomakaitsepäeval, taasasutati MTÜ Eesti Loomakaitse Liit ning sai avalöögi ka Varjupaikade MTÜ ja MTÜ Hea Tegu ühine kampaania, et koguda kodututele loomadele meditsiinikulutusteks kaubanduskeskustes raha.
Juhtkiri: Hoolimatuse viljad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on loomade kaitsmise ja hoidmise, neile kodu leidmise teema aktuaalne – telesaates otsitakse neile uusi peresid, varjupaigad annavad teada oma vajadustest ning inimesed on üldjuhul valmis abistama. Teisalt ju ongi inimene süüdi kodutute loomade staatuses – jäetakse koer või kass maha, loomad jäävad hulkuma, paljunevad ning probleemid aina paisuvad.
Seadusega on keelatud kodutu looma toitmine, sest niisugune käitumine soodustab hulkuvate loomade kolooniate teket. Hea südamega inimene ei ole see, kes kodutut looma toidab, vaid temale kodu pakub ja vastutuse võtab.
Omavalitsustel lasub kohustus tegeleda oma territooriumil hulkuvate loomadega, suunata nad varjupaika ja maksta nende eest seal. Mõistagi on teenus kallis ja mitte kõik omavalitsused ei telli seda. Ning paljudel juhtudel, kui hulkuvad loomad on agressiivsed või väga haiged, oleks humaansem nad magama panna.
Alati võib ka retooriliselt küsida - kas mitte ei peaks kodutute loomade asemel suuremat tähelepanu pöörama kodututele inimestele.
Tõsi, neile on palju raskem abi anda ja nende kodutuks jäämine on lisaks juhusele suuresti paljude nende endi otsuste ja valikute tagajärg.
Ja kui kodutu looma lugu saab õnneliku lõpu uue hoolitseva peremehe leidmisega, siis inimesel oleks rohkem abi, kui ta elukäiku sekkutaks enne tänavale jõudmist. Santi ei saa küll käima sundida, kui ta seda ise ei taha, aga paljudel ei läheks nii, kui oleks võimalus teha tööd ja teenida palka.