
Rahvaaeda on kerkinud kirik. Kiriku ümber küla. Kui Arto Paasilinna romaanis on valmiva kiriku tugisambaks Eemeli Toropainen, siis Rakveres on loovaks jõuks Jaanus Rohumaa.
Rahvaaeda on kerkinud kirik. Kiriku ümber küla. Kui Arto Paasilinna romaanis on valmiva kiriku tugisambaks Eemeli Toropainen, siis Rakveres on loovaks jõuks Jaanus Rohumaa.
Mis lugu on Rakveres lavale jõudev “Maailma parim küla”?
Lavastaja Jaanus Rohumaa: “See on komöödia, mille aluseks on Paasilinna romaan mehest, kes hakkab kõnnumaale kirikut ehitama. Alguses üksi, hiljem tuleb rahvast lisaks ja tekib küla, mille muudavad elamisväärseks sealsed inimesed ja nende eluviis.
See on pisut veider paik, kus inimesed teevad seda, mis on elule hea. Kõik kokkulepped on suusõnalised ja need peavad.
Aga see on ka lugu maailma lõpust. Loo tegevus toimub kolmekümne kolme aasta jooksul – aastail 1989–2023.
Paasilinna kirjutas romaani üheksakümnendate alguses ja ta on tulevikust, vähemalt neist aastaist, mis me läbi oleme elanud, üsna prohvetliku pildi maalinud, eks elu näitab, mismoodi reaalsus ja romaanis kirjeldatu tulevikus kattuvad. Igal ajal on olnud inimesi, kes kuulutavad lõppu ette, ja me elame pidevalt millegi lõppemise hirmus, ometi oleme püsima jäänud. Meie lugu otsibki põhjust, tänu millele me püsime.”
Esietendusele eelnevatel nädalatel on trupi liikmed Virumaa Teataja veergudel rääkinud sellest, milline on nende nägemus maailma parimast külast meie igapäevaelus.
Viimasena saab sel teemal sõna lavastaja Jaanus Rohumaa: “Minu maailma parim küla asub kohas, kus mere lähedus on tajutav. Tööle tahan minna jalgsi ja laste koolid/lasteaiad olgu selle tee peal. Mulle meeldib tööd teha ja raamatuid lugeda. Külas olgu suur parkmets, kiiged, allikad, varjulised jalgrajad, samblaga kaetud kivid, saunad ja raamatukogu. Ja inimesed, keda armastan, elavad seal igavesti.” Arto Paasilinna maailma saatusest ja tulevikust kõneleval samanimelisel romaanil põhinev komöödia “Maailma parim küla” esietendub reedel, 19. juunil Rakvere Rahvaaias.
TEATER