/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2009/10/13/249757t1h249e.jpg)
Lahemaal Sagadi, Palmse ja Vihula ümbruses tatsab ringi harukordselt arvukalt karusid.
Lahemaa mesikäpad näitavad end inimestele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suured loomad näitavad end enamasti õhtuhämaruses ka inimestele - üks on neid näinud põlluservas, teine metsa ääres, mõni külavaheteelgi liikumas. Paljud on tähele pannud mõmmikute jälgi.
Kogukate karudega kohtumine on kohalike jaoks eelkõige põnev, sest see pole just tavaline, et karuott vastu jalutab.
Mõned nädalad tagasi käis üks mõmmik Muike külas õuntega maiustamas ning murdis maha umbes nelja-viie meetri kõrguse noore õunapuu. Ka mujal olevat mesikäpad ubinatel hea maitsta lasknud.
Muud kurja loomad teinud pole.
Oandu looduskeskuse juhi Tiina Neljandiku sõnul on ta ise Oandu ümbruses karujälgi näinud põhiliselt kevaditi.
“Suvel pole juhust olnud. Aga sel sügisel tuttava juures käies olid Vihula jõe ääres näha selged märgid sellest, et karu on seal mässanud,” rääkis ta.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul on karud väga liikuvad loomad.
“Sügisperioodil võivad karud parematele söödaaladele rohkem kokku koonduda. Täitsa võimalik, et neid Lahemaa ühes osas on praegu tõesti tavatult palju,” rääkis Peep Männil.
Eesti ühe hinnatuma ulukite uurija sõnul mesikäppadele ilmselt Lahemaal meeldib: ühest küljest on seal vähese küttimise tõttu rahulik, teisalt on seal inimasustust ning alasid, kust karud piisavalt toitu leivad. Söövad nad peamiselt mitmesuguseid taimi ja marju, ära ei ütle ka putukatest ja nende vastsetest.
“Õunad karudele meeldivad, sest need on suhkrurikkad ning ka suuremad kui marjad. Hea võimaluse maiustada kasutavad nad kindlasti ära,” kõneles ulukiuurija.
Ubinad sisaldavad hilissügisel talveunne jäävatele loomadele vajalikke suhkruid.
Eestis elab viimastel andmetel hinnanguliselt 700 mesikäppa. “Nende arvukus on pidevalt kasvanud. Karud tunnevad end Eesti metsades päris hästi,” sõnas Männil.