Juhtkiri: Rikkad sugulased

Soome-Ugri hõimupäevad aastal 2006. Foto: Virumaa Teataja

Alanud hõimupäevade nädalal leiab paljudes Eestimaa paikades aset soome-ugri rahvaste kultuuri tutvustavaid ettevõtmisi, alates näitustest-kontsertidest, lõpetades filmiprogrammi ja kirjandusüritustega.

Maailmas on umbes 25 miljonit soomeugrilast, kellel emakeeli 24 ning kelle põlisesindajaid leidub mõlemal pool Uurali mägesid ja põhjapolaarjoonest kaugemalgi. Oleme loomult alalhoidlikud, otsime sidet loodusega, meie identiteedis on oluline roll meie keelel.

Soome-ugri hõime ei ole ajalootormid säästnud. Maailma mastaabis oleme kõik suhteliselt väikesed rahvakillud, kes on laiali suurel territooriumil. Aga nendest kildudest moodustub mosaiik väga rikka kultuuripärandiga hõimlastest.

Ungari, Soome ja Eesti on saanud iseseisvateks riikideks, olles omamoodi rikkad sugulased ülejäänud hõimlastele, kelle rahvuslik identiteet ja argielu on palju suurema surve all. Meie staatus eeldab meilt koostööd ja abi osutamist Venemaal elavatele soome-ugri rahvastele.

Olgu selleks siis teadustööd nende hääbumisohus kultuuri- ja keeleruumis, majandusliku abi osutamine või andekamatele noortele hariduse võimaldamine meie kõrgkoolides.

Soome-ugri koostöö üks praeguseid edendajaid Jaak Prozes on välja käinud mõtte, et hõimupäeva võiks tähistada riikliku tähtpäevana, et väärtustada enam ka soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri.

“Hõimupäev on meie identiteedi kinnitamise, enese sisse vaatamise päev. Tegemist on heas mõttes paatosliku päevaga, mitte lihtsalt ühe peo või kontserdiga,” ütles Prozes oma intervjuus Eesti Päevalehele.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid hõimupäevi tähistatakse Eestis juba alates 1929. aastast, see traditsioon katkes küll nõukogude okupatsiooni ajal, kuid jätkus taasiseseisvumise järel.

President Lennart Meri on aastate eest hõimupäevadel öelnud: “Meeled tuleks aga erksana hoida ka tööpäevadel, et mitte unustada väikerahvastele kolme kõige olulisemat küsimust: kes me oleme, miks me oleme ja kuidas me oleme?”