Demokraatiast on saanud märksõna, mille tähendus on muutunud hoomamatult laiaks.
Einar Vallbaum: Valgevene demokraatia piirid
/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
13. oktoober 2010, 08:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Demokraatia eesmärgil püütakse saavutada vabadust, aidata vähemusi, seista kellegi õiguste eest ja tagada inimõiguste põhimõtete täitmine, kuid sellega põhjendatakse samuti sõdu, sissetungi ning poliitilist interventsiooni.
Eesti on aastaid panustanud Ukraina ja Valgevene demokratiseerumisprotsessi. Tekkinud on kahepoolsed suhted, isiklikud kontaktid ja kultuurilised läbikäimised. Seda nii riikide tasandil kui ka omavalitsuste kompetentsi piires. Näiteks Lääne-Virumaal on tekkinud sõbralikud suhted Valgevenega.
Et Eestis elab ligikaudu 20 000 valgevenelast, ei ole kultuurisuhete arendamine mitte ainult võõra kultuuri tundmaõppimine, vaid samuti panustamine siinsete valgevenelaste rahvuslikku enesemääratlemisse ning kogukonna identiteedi tugevdamisse.
Loomulikult on kahe kultuuri erinevuste pinnal oma kultuuriliste eripärade tajumine tugevam ning loob ühtsustunnet, nii et kultuuride kokkupuude on kahtlemata enesemääratlemise seisukohalt väga vajalik.
Mõne aja eest külastaski Lääne-Virumaa delegatsioon Valgevenet, arendamaks sõprussuhteid ning tutvumaks sealse olukorraga. Vastuvõtt oli südamlik ja heatahtlik ning andis palju uusi ideid ning motivatsiooni suhete arendamisel.
20. oktoobriks ootasime Valgevene delegatsiooni vastuvisiidile. Kõik oli juba korraldatud, kokkulepped sõlmitud, orkester ette valmistatud, kultuuriprogramm ning kohtumised kokku lepitud. Paari päeva eest aga teatas Valgevene kontaktisik kahetsusväärselt, et rajooni juhataja ei luba neil “teatud asjaoludel” sõita.
Meie jaoks oli see väga ebameeldiv uudis, eriti veel teades, et delegatsiooni liikmed olid väga huvitatud meie riigi ja maakonna külastamisest. Ja näib, et meiegi oleme siin ilmaasjata pingutanud.
Kuidagi väiklane ja etiketivastane näib sellises staadiumis korraldusele kriips peale tõmmata. Kui ka Valgevene kõrgemalseisev võimuesindaja ei hinda tehtud pingutusi ega tahet kahe riigi suhete arendamisel, siis eriti pikantseks teeb olukorra asjaolu, et rajooni esimees ei arvesta nende 20 000 rahvuskaaslasega, kes meie riigis elavad.
Nii et demokraatia kehtib Valgevenes vaid teatud piirini: kõrgemaloleva võimuesindaja meeleolust, tahtest või juhtnöörist tehtud otsuseni.