Kui kusagil on vaja mõni puu maha võtta, leidub päris palju neid, kes teemast kinni haaravad ning lärmi tõstavad. Pahatihti süvenemata sellesse, millisel põhjusel on puule kirves sisse vaja lüüa – ons tegu haige taimega, ehitusele ette jääva puuga või millegi muuga.
Juhtkiri: Igaühe oma puu
23. juuli 2015, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsades tehtavat lageraiet arvestades on päris naljakas, kui aktiivselt kohati mõne üksiku puu pärast võitlusesse asutakse. Kuigi Eesti on üks Euroopa metsarikkamaid riike, on siiski kõik puud väärtuslikud. Ometi ei saa me hakata ennast iga puu külge aheldama. Elu tahab ju elamist ning plaanid teoks tegemist. Puid on niikuinii rohkem kui inimesi.
Ning lõppeks on ju hea tava, et kui kusagilt üks puu maha võetakse, istutatakse selle asemele lähikonda uus. Mõnel pool on see lausa korraks kehtestatud. Ja on ju puugi nagu inimene – ka temal on oma piiratud eluaeg ning ükskord ootab ka puud paratamatu lõpp.
Ehk vaataks hoopis enese sisse ja katsuks mingil teisel moel looduse eest seista. Prooviks teha nii, et ei jäta randa vedelema tühje pudeleid, suitsukonisid ja kilekotte, mis looduses ei lagune ning võivad saada ohtlikuks nii loomadele-lindudele-kaladele kui ka inimestele.
Või siis üritaks lihtsalt märgata seda ilu, mida Eestimaa loodus meile pakub. Suvel, ka sellisel nigelal, nagu praegu, on seda enam kui küll.
Rannas pole midagi teha, aga selle asemel võib seada sammud metsa. Veel on maasikaid, tulevad mustikad, kukeseeni on küllaga – kui metsa minekuks on vaja materiaalsemat põhjust. Ja puid on metsas oi kui palju.
Ja kui puudest kipub väheks jääma ning keegi maha saetute asenduseks uusi ei taha istutada, saab alati valla- või linnajuhid pihtide vahele võtta ning neile head tava meenutada. Või siis ise käed mullaseks teha ja oma puu kasvama panna.
On ju ammu teada ütlus, et igaüks peab elu jooksul istutama ühe puu, kasvatama ühe lapse ja ehitama ühe maja. Ühest majast ehk piisab, aga lapsi ja puid võib ju ka rohkem olla, sest küll küllale liiga ei tee. Ja siis pole ka hullu, kui kusagil jälle mõni puu maha võetakse.