Eesti riigi poliitika seoses sigade Aafrika katkuga suretab välja kollektiivse jahipidamise, jahikoerte kasvatamise ja tekitab jahimeestele hulgaliselt lisakulusid, tõdesid Lääne-Virumaa jahimehed.
Aafrika seakatk väänab jahimeeste käsi
29. juuli 2015, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sigade Aafrika katku juhtumite leidmise alusel on Eesti jagatud ohutsoonidesse, kus kehtivad erinevad reeglid. Lääne-Virumaal on Koeru vallast leitud katku surnud metssea tõttu Tamsalu, Väike-Maarja ja Rakke vald teises tsoonis, mis tähendab, et kütitud sigade liha sealt tsoonist välja viia ei või, samuti tuleb igalt kütitud sealt võtta vereproov ning viia see analüüsimisele.
Maakondliku jahindusnõukogu liige Raul Vahter rääkis, et vereproovi peab võtma jahimees ise, kulusid tekitab selle laborisse viimine. Rakkest Rakveresse ja tagasi on näiteks 90 kilomeetrit.
Probleem on selleski, et nädalavahetusel labor ei tööta ning kui reede õhtul siga maha lastakse, siis vereproovi vastused saab jahimees teada alles teisipäeva õhtupoolikul. Selle ajani on aga vaja searümpa kusagil hoida.
“Meie kohustus on tänavu küttida 1500 siga, eelmiseid aastaid arvestades jääb nendesse kolme valda neist väga suur osa,” kõneles Vahter. Möödunud aastal kütiti kolmes lõunapoolses vallas 700 siga.
Seni on jahimehed Vahteri sõnul müünud kütitud metssead kokkuostjatele, kes neile otse metsa järele on tulnud. Et aga ohutsoonist sealiha välja viia ei tohi ja tsooni, mis praegu hõlmab ka osa Järvamaast, ei jää ühtegi lihatööstust, ei ole jahimeestel kütitud loomadega midagi peale hakata. Ka nahku ei saa parkida, sest parkimine toimub Jõgeval.
Pärast sigade Aafrika katku Eestisse jõudmist keelustati ajujaht ning ka seajaht jahikoertega. Ajujahi keelustamine on mõjutanud ka põtrade küttimist. “Meil on kohustus lasta sigu ja põtru, aga võimalused selleks on piiratud,” lausus Vahter.
Kõigele krooniks nõuavad jahimeestelt sigade ja põtrade küttimist põllumehed ja metsakasvatajad. “RMK juba hingab põdrakahjude nõuetega meile kuklasse,” kõneles Vahter.
Pisut hõlpsam on praegu maakonna ülejäänud valdades: Lääne-Virumaa idaosa ehk Viru-Nigula, Sõmeru, Laekvere, Rägavere ja Vinni vald ning Kunda linn kuuluvad esimesse tsooni. Sealt on lubatud sealiha välja viia, kuid ainult juhul, kui loomalt eelnevalt võetud vereproov on katku suhtes kontrollitud ja puhas.
Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson ütles, et Euroopa Komisjon ilmselt laiendab lähipäevil ohutsoone seoses katku jõudmisega seafarmidesse. Jahimehed loodavad, et teine tsoon laieneb kas põhja poole Rakvereni või lõunasse Adavereni, et neil tekiks võimalus tsooni sees kütitud sigu realiseerida.
Gustavsoni sõnul on praegu igal juhul oodata vaid piirangute karmistumist. “Piirangud võivad kaduda siis, kui Eestis ei ole aasta jooksul metssigadel positiivset leidu,” lausus ta.
Euroopa Komisjon on ülimalt huvitatud sigade Aafrika katku tõhusast piiramisest. “Praegu on katk Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Sardiinia saarel, mujal Euroopas aga mitte, ja üritatakse teha kõik selleks, et see mujale ei pääsekski,” kõneles Jüri Gustavson.
Lääne-Virumaa jahimehed kogunesid esmaspäeval erakorraliselt Aafrika sigade katkust tulenevaid piiranguid arutama ja oma küsimustele vastuseid saama. Valdav osa küsimustest jäi siiski vastuseta, sest veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel, kes oli koos keskkonnaameti esindajaga lubanud tulla selgitusi jagama, Rakveresse ei jõudnud, kuna osales Tallinnas peetud riigikogu maaelukomisjoni erakorralisel istungil.
Maaelukomisjoni istungil tõdeti, et metssigu oleks tegelikult vaja kordades rohkem küttida. “Ajad on muutunud ja ajujaht tuleks lubatuks kuulutada,” leidis riigikogu maaelukomisjoni liige Einar Vallbaum, kes oli väga pahane riigi ja eriti põllumajandusministeeriumi tegevusetuse peale.
Ta lisas, et riik peaks kiiremas korras leidma raha ka jahimeestele. “Me ei saa ju nõuda, et nad oma rahakoti peal tõttaksid sigu hävitama,” lausus Vallbaum.
“Me küll räägime, mida Euroopa Liit ei luba teha ja mida meie peaksime tegema, aga sellest, mida teeme, ei räägi keegi,” kurjustas Vallbaum.
Tema hinnangul on vaja tegutseda kiiremas korras, sest Eesti põllumajandus on ohus ning maaelu krahhi äärel. “Kui Ekseko kümned tuhanded sead lähevad, on see hirmus. See mõjutab ka teraviljakasvatajaid, jõusöödategijaid, transpordiettevõtteid,” rääkis Einar Vallbaum.
Samas võib sigade Aafrika katk levida ka söödaks kasutatava teravilja kaudu, sest miski ei takista metssigade pääsu viljapõldudele. “Seakasvatajad peaksid soetama söödavilja piirkondadest, kus pole veel katku avastatud,” soovitas Jüri Gustavson.
1. maist kehtib nõue, et kõik seafarmid peavad olema taraga ümbritsetud, et metsloomad või hulkuvad loomad ei pääseks farmi territooriumile. “Väikesed seapidamised, kus nõuded täitmata, tuleks päevapealt kinni panna,” oli Einar Vallbaum resoluutne. “Muidu võib järgneda katastroof,” lisas ta.
ASi HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm teatas, et ettevõtte sooviks on, et Euroopa Komisjoni poolt kehtestatav võimalik piirangutsoon ei laieneks suurfarmidele, kirjutas BNS. “Nii nagu autodega sõitmist ei saa keelata ühe avarii pärast, ei saa ka lõpetada sigade kasvatamist kahe-kolme väikese nakatunud farmi pärast, kus ühtlasi valitses korralagedus ennetusmeetmete osas,” tõdes Soorm.
Seetõttu soovitab ettevõte mitte arvata piirangutsooni suuri tootmisfarme, kus ennetusmeetmeid on järgitud; vajadusel võiks HKScani hinnangul ennetusmeetmeid ja kontrolli tõhustada.
“Põllumajandusministeerium peab lõpuks ometi jalad kõhu alt välja võtma ja tööle hakkama, paraku on minister elust väga kaugel ning ei adu, mis toimub,” lausus Vallbaum.