/nginx/o/2015/07/29/4330473t1hcf98.jpg)
Kalli raha eest soetatud mobiilne põletusahi Hurikan 1000E seisab seni tegevuseta ning Viljandimaal hukatud enam kui pool tuhat siga käideldi AS Vireen Väike-Maarja tehases.
Ülikallis mobiilne seapõleti ootab endiselt oma aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vireeni juhataja Rait Persidski sõnul on põletusahi soetatud selleks, et käidelda hukkunud ja/või hukatud sigu neis nakkuskolletes, kus ei ole geoloogilistel- , keskkonnaohutuslikel-, veterinaarsetel-, logistilistel (tihe inimasustus)- ja muudel põhjustel võimalik hukkunud või hukatud kodusigu matta või põletada.
“Kuna kõnealune põletusahi on suurfarmide jaoks madala tootmisvõimsusega, so maksimaalselt 15t/ööpäevas on seadme kasutusele võtmise mõistlikuks tingimuseks kahjutustatavate sigade kogus, mis hinnanguliselt peaks olema 40-50 t, et neid saaks ilmastikust tingitud optimaalse aja jooksul kahjutustada,” lausus Persidski.
Vireeni enda valmisolek Aafrika seakatku nakatanud sigade vastuvõtuks sõltub Persidski sõnul mitmest erinevast asjaolust: nakkuskolde kaugus tehasest; aastaajast, ehk kliimatingimustest, mis tingib kahjutustamiseks vajaliku aja- ja kiiruse; muude hukkunud põllumajandusloomade- ja tapajäätmete tehasesse saadetavast kogusest; sigade vanuselisest struktuurist, mis tingib nn saadetise kogumassi.
“Arvestades meie tehnoloogilisi tootmisvõimsusi jms ressursse, saame lisaks oma tavapärasele toormekogusele võtta täiendavalt vastu hukkunud kodusigu maksimaalselt kuni 100 tonni nädalas,” selgitas ta.
Viljandi maakonnast toodud 541 siga kogumassiga 27,3 tonni ei valmistanud Vireeni loomsete jäätmete käitlemise tehasele mingeid probleeme.
Põleti ostmiseks eraldas valitsus põllumajanduse reservfondist 227 500 eurot, selle lõplik hind oli 239 000 eurot, millele lisandus 10 000 eurot paigaldamiskuludeks.