Võsupere jaoks koitis neljapäeval lõpuks see päev, mil kaua oodatud külakeskus-lasteaiahoone sai nurgakivi. Uus maja lahendab laste ruumikitsikuse ja teeb lõpu järjekordadele.
Uus hoone päästab Võsupere lapsed peagi ruumikitsikusest
18. oktoober 2010, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm nädalat tagasi alustatud Võsupere külakeskuse-lasteaia ehitusega oli nurgakivi panekuks jõutud seinte ladumiseni. Hoone peab valmis olema järgmise aasta juuliks. Praegu ollakse töödega graafikust ees.
L-kujulise maja pikemas osas paiknevad lasteaiaruumid, lühem osa jääb raamatukogule ja vallarahvale kooskäimiseks. Lasteaiaruume jätkub kahele rühmale, on suur saal, mida saab kasutada spordisaalina või pidude pidamiseks, majja tuleb ka köök. Hoonet hakkab soojaga varustama oma katlamaja, mida köetakse puidugraanulitega.
Lapsed paigutati lõunasse
Kuigi tegemist on külakeskuse ja lasteaiaga ühe katuse all, arvestas arhitekt Taisi Lehtmets maja kujundades selle kõige väiksemate asukatega.
“Maja on paigutatud niimoodi, et lasteaiaruumid on kõik lõuna pool,” ütles arhitekt, kuid täpsustas, et kuna maja asub puude varjus, pole seal kunagi nii palju päikest, et lastel palav hakkaks.
Õues mängimiseks on kasvandikel avar siseõu, mis jääb tänavalt vaadatuna varjatuks. Tagapool on oja, mille kaldalt on talvel hea kelguga alla lasta.
“Ma ei saa panna lapsi tänava äärde ja külakeskust kuhugi tahapoole,” selgitas arhitekt oma mõttekäike.
Hoonet kujundades pidas Taisi Lehtmets silmas, et külakeskus-lasteaed ei jääks massiivne, vaid sobituks keskkonda ja oleks puude alt nähtav. Seepärast tulebki maja valge, punase katuseääre ja punaste akna¬raa¬midega.
Võsu kooli direktor Külli Sooväli tundis heameelt, et lõpuks ometi pääsevad Võsupere lapsed ruumikitsikusest, mis valitseb kortermajas, kus nad on olude sunnil pidanud olema peaaegu kolm aastat.
“Kui meil sellest sügisest logopeed hakkas käima, tekkis juba suur probleem, millises nurgas keegi töötab,” meenutas Sooväli ning lootis, et uus lasteaiahoone lahendab ka mure lasteaiakohtadega, millele sel sügisel kippus järjekord tekkima.
Praegu käib Võsupere mängurühmas kaksteist last, sest rohkem lihtsalt ei mahu, aga Võsupere ja Võsu peale on järjekorras veel viis last.
Kooli direktor usub, et uue hoone valmides otsustab osa oma võsukestele kohta ootavatest vanematest Võsupere kasuks. “Ideaalis saame Võsuperes üle 20 lapsega liitrühma lähiaastail täis,” lootis Sooväli, kuigi sündimus on Vihula vallas jätkuvalt väike.
Nurgakivi pidulikul panekul kõnelenud Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum pidas oluliseks, et majanduslikult raskel ajal suudetakse ehitada hooneid, mida on vaja kõige nõrgematele meie hulgast.
Samas mär¬kis maavanem ära asjaolu, et kõigil ehitusega seotud ettevõtetel ja inimestel on seos Lääne-Virumaaga, nii projekteerijal, arhitektil kui ehitajal. Ja ka ehitusmaterjal on meie oma maakonnast.
“See on esimest korda, kui kõik on saadud maakonna piirest ega ole pidanud midagi mujalt sisse ostma. Maksumaksja raha ei ole ära viidud,” kõneles Vallbaum.
Vajadus uue lasteaiahoone järele tekkis 2007. aastal, kui SA Virumaa Muuseumid soovis, et lasteaiarühm vabastaks Palmse mõisahoones asuvad ruumid, kus lapsed olid seni olnud.
Pikk eellugu
Neid asjakäike Vihula vallavolikogu liige Uno Õunapuu hea sõnaga ei meenutanud, sest vald oli oma raha eest mõisaruumid lasteaia jaoks remontinud ja laste sealt ära tulles SA Virumaa Muuseumid midagi ei kompenseerinud.
Kortermajja otsustati lapsed paigutada seetõttu, et mängurühma uute ruumide ehitamiseks oli rahataotlusprojekt KOIT-kava raames juba esitatud.
Kahjuks lükkas toonane maakonnakomisjon projekti tagasi. Teises voorus peeti projekti väga edumeelseks ja leiti, et oleks vaja ehitada selline hoone nagu külakeskus koos lasteaia, raamatukogu ja külainimeste kooskäimiskohaga.
Hoone
• Projekti kogumaksumus on 9,5 miljonit krooni, millest 85% katab EAS, ülejäänud on Vihula valla omaosalus.