Muuga mõisakooli köetakse keskkonnasäästlikult

ASi Pelletiküte juhatuse esimees Rein Kutsar näitab saepurugraanuleid ehk pelleteid, mida pärast katlamaja ümberehitamist Muuga kooli kütmiseks kasutatakse. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Muuga mõisa katlamaja ehitati tänavu täielikult ümber ning kooli köetakse nüüd saepurugraanulitega. Koolipere rõõmustab, et nende ruumid lähevad soojaks keskkonnasäästlikul viisil.

Tänavu suvel rekonstrueeris AS Pelletiküte koos alltöövõtjatega Muuga põhikooli katlamaja ning rajas uue soojustorustiku ja -sõlme. Septembri algusest annavad mõisakoolis sooja pelletikatlad.
Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed silinderjad pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse metsa- ja puidutööstuses tekkivat saepuru ja höövlilaastu. Metsatööstuse jääkmaterjal jahvatatakse ja pressitakse.

Tegemist on ainukese kodumaise taastuvenergia valdkonda kuuluva katlakütusega.
Laekvere vallavanem Aarne Laas selgitas, et varem andis Muuga koolile sooja elektroodkatlamaja. “Küttesüsteem oli täielikult amortiseerunud. Kaks suurt katelt töötasid juba viimased viis-kuus aastat viimase vindi peal.”

Laasi sõnul hakati uusi lahendusi otsima juba 2004. aastal. “Toona valmis esimene projekt katlamaja ümberehituseks. Kavas oli üle minna pelleti­küttele,” rääkis vallavanem, lisades, et tookord ei õnnestunud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust saada ja ettevõtmine jäi rahapuudusel seisma.

Eelmisel õppeaastal hakkas üks elektroodkatla veemahutitest lekkima. “Õnneks vedasime kevadeni välja, aga juba eelmisel aastal oli selge, et edaspidiseks tuleb leida uus lahendus,” kõneles vallavanem. Otsiti pikaajaliselt toimivat kütmisvõimalust ja vallavalitsus kuulutas välja konkursi, leidmaks Muuga mõisale kümneks aastaks soojatootja. Laasi sõnul tehti pakkumised kaheksale ettevõttele.

Ainuke, kes oli valmis katlamaja ümberehituse ja seal soojatootmise enda peale võtma, oli AS Pelletiküte.

Laasi kinnitusel on Laekvere valla jaoks suur asi, et Muuga kooli on võimalik kütta ökonoomselt ning keskkonnasäästlikult.
 

Keskkonnasäästlik tootmine

Muuga kooli katlamajja ehitati kaks pelletikatelt. “Muuga projekt on seetõttu erandlik, et niisugune katlamaja on meie jaoks väiksevõitu. Siin on katelde võimsuseks kokku 270 kilovatti, üldiselt aga vähemalt 500 kilovatti,” rääkis ASi Pelletiküte juhatuse liige Rein Kutsar.

Kaks pelletikatelt annavad võimaluse rakendada juhtivautomaatikat: vastavalt vajadusele saab sisse lülitada ühe või teise katla või ka mõlemad korraga.
Lisaks paigaldati katlamajja elektroodkatel. “See rakendub tööle siis, kui pelletikatel­dega peaks midagi juhtuma,” selgitas Kutsar.

Kutsar märkis, et valla ja ettevõtte koostöö ei lõpe sellega, et katlamaja on valmis ehitatud ja soojatootmine käib. “Oleme partnerid vähemalt järgmised kümme aastat,” sõnas ta.
AS Graanul Invest, mille peakontor asub Eestis, toodab kuues tehases kokku 500 000 tonni pelleteid. Eesti tarbeks läheb sellest kogusest vaid 0,4 protsenti, kuid nõudlus keskkonnasäästliku kütmisviisi järele järjest kasvab.
 

Suur abi

“On väga hea meel, et selline asi sai teoks raskete aegade kiuste,” oli Laekvere vallavolikogu esimees Margo Klaasmägi rahul ning lisas, et projekti teeb ainulaadseks keskkonnasäästliku biokütuse kasutamine. Klaasmägi ütles, et väikese valla jaoks on tänuväärne, et Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) projekti toetas.
Vallavanem Aarne Laas lisas, et KIKi toetus teeb soojahinna oluliselt soodsamaks.

Katlamaja

• Muuga põhikooli katlamaja ja soojustrassi rekonstrueerimine ning üleviimine pelletiküttele läks maksma 1,79 miljonit krooni.
• Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas töid 1,43 miljoni krooniga, ülejäänu oli valla omaosalus.