Folklooris sõlmuvad soome-ugri juured

Ansambli kandvaks jõuks on Natalja ja Vladimir Verjaškin (pildil, kes hõimupäevadel meile esinevadki. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Hilissügiseti tabavad soome-ugri rahvaid rännurahutud hõimupäevad. Virumaale esitles ersa ja mokša laulu lüürilist jõudu ning kõnelevat parmupilli ansambel Vii (Jõud).

Ansambel Vii, kus laulavad-mängivad Natalja ja Vladimir Verjaškin, laulab vanu mordva laule nüüdisaegses seades.

Natalja lisab hingeminevatele meloodiatele mõne tantsuliigutuse, Vladimir saadab kitarril, võlub viise roopillist ning paneb kõnelema parmupilli.

Noor publik Rakvere eragümnaasiumis saab haaratud esimestest taktidest ning tarvitseb lauljannal markeerida rütmiplaksu, kui saal tuleb kohemaid kaasa. Midagi neis meloodiais puudutab ürgseid ühisjuuri.

“Need laulud on lüürilised ja avarad nagu mordva rahva hing, nagu eesti rahva hing,” ütles Natalja Verjaškina.

“Tuleme Mordvast, Volga äärest. Venemaal elavatest soome-ugri rahvastest suurim on mordvalased miljoni inimesega. Nimetuse “mordvalased” alla kuulub kaks etnilist gruppi – ersa ja mokša, kellel on 85 protsenti ühist keeles ja kultuuris,” tutvustas Mordva ülikooli žurnalistikakateedri juhataja ja professor Juri Mišanin külla tulnud hõimurahvast Rakvere ergümnaa­siu­mi lastele.

Mišanini sõnul on nad kolme Eestis viibitud päeva mahtunud kohtumiste ja külaskäikude jooksul jõudnud arusaamisele, et eestlastel ja mordvalastel on paljugi sarnast ja mõndagi ühist.