Kalur kurdab: meri jätab nälga

FOTO: Marianne Loorents

40 aastat Vergis kala püüdnud rannakalur Veiko Piibemaa ei mäleta nii kalavaest aastat, nagu on tänavune. “Meri on mära, ütlevad kalurid selle kohta,” lausus mees.

Kala puudumise põhjustena nimetas ta külma ja musta vett ning pidevalt tormavat merd. Nüüd siiski on natuke lesta, siiga ja ahvenat saadud, ja kevadel forelli. “Ahvena ja lesta kogust arvestame tükikaupa, mitte kilo järgi, sest kala lihtsalt pole,” rääkis rannakalur ja lisas, et ka angerjat enam mõrdadega ei püüa – kogub ainult rohtu ja vetikaid.

Samuti reostavad võrke millimallikad. “Tõmbad võrku nagu suitsuvorsti paati,” ütles Piibemaa emotsionaalselt.

Kolmapäeva lõuna ajal jälgis ta pingsalt ilmateadet. Soodsa ilma korral pidi ta minema õhtul võrke vette laskma.

Eelmisel nädalal Käsmu lahel seire­püüki teinud ja kalavarusid uurinud Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Redik Eschbaum märkis, et kalurite jutud kala puudumisest on jõudnud temanigi, kuid väita, et kala meres üldse ei ole, ei saa. “Kala on, kuigi võib öelda, et kala on vähem kui varasematel aastatel,” täpsustas teadur.

Tema sõnul ajavad Soome lahe kalurid enamasti taga vääriskala, nagu siiga, forelli ja lõhet, keda soojal suvel ja läänekaare tuulte korral kaldalähedasest veest suures koguses saada ei olegi. Praegu ongi valitsenud läänekaare tuuled, mis punast kala ja siiga kaldalähedasse vette ei too, samas on veetemperatuur olnud 19 kraadi, mis ei ole just väga soe, aga mitte ka külm.

Ahvenat, mida leiab ranna lähedalt soojast veest, oli Eschbaum ütlusil seirepüügi esialgsete andmete järgi tõepoolest vähem kui varasematel aastatel.

Välitöid on teadlased teinud sama metoodika alusel alates 1997. aastast. Ahvena aastate keskmine arvukus võrgujadas on olnud 30 ahvenat. “Sel aastal jäi ahvena arvukus jada kohta sinna kümne kanti või isegi alla selle,” lausus teadur, kuid rõhutas, et need on esialgsed andmed ja kokkuvõtte seirepüükide kohta esitavad nad keskkonnaministeeriumile alles veebruariks.

Kesiste ahvenavarude põhjuseid tõi Eschbaum välja kahte liiki: ühed on looduslikud ja teised kalapüügist tingitud. “Ilmselt ei ole viimastel aastatel tekkinud väga tugevaid ahvenapõlvkondi,” märkis teadur.

Põhjuseid, mis ei ole põlvkondade tekkimist soodustanud, võib olla mitmesuguseid: ahvena kudemisaegne veetemperatuur ei ole olnud sobilik või on peale ahvena kudemist vesi külmaks läinud, mistõttu on mari või kalamaimud hukkunud.

Ka jahedad suved ei soodusta tugeva põlvkonna tekkimist, sest kalamaimud peavad esimese aasta jooksul jõudma vähemalt viie sentimeetri pikkuseks kasvada. Vastasel juhul ei õnnestu neil talveperioodi, mil toitu on vähem, üle elada ja nad hukkuvad.

Lisaks looduslikele põhjustele mõjutab ahvena arvukust suhteliselt intensiivne püük Soome lahel.

2014. aasta saaginumbrid võrdluses 2013. aasta omadega ütlevad, et ahvenasaak tõepoolest langes, nagu langes ka lesta- ja lõhesaak. Samas meriforellisaak oli aastal 2014 jällegi suurem kui 2013. aastal. Kui aga vaadelda 2007.-2014. aasta saagikuse keskmist, oli ka lõhesaak eelmisel aastal üle keskmise.

“Üks kala, mida on üha rohkem, aga mille üle keegi ei oska rõõmustada, on ümarmudil,” lausus teadur, lisades, et seda suhteliselt väikest kalakest pole harjutud sööma. “Ta pole väga suur ja ahvatlev kala, kuigi tema maitseomadustel pole väga viga ja ta on söödav.”

    Tagasi üles