Kibe tõde: Lääne-Virumaad ahistab ebameeldivalt kõrge tööpuudus

Siim Kallas käis viimati Haljala rahvamajas kaheksakümnendatel aastatel mälumängurina. Nüüd oli ta Euroopa Komisjoni asepresidendina taas oodatud külaline. Foto: Kairi Voosalu

Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets rääkis eilsel arengukonverentsil Haljalas, et viimane majanduskriis ja koondamiste laine on viinud Lääne-Virumaa tööpuuduse poolest Eestis koguni neljandale kohale.

“Lääne-Virumaal on töötuse kasv olnud kõige kiirem ja ilmselt ka kõige valusam,” ütles Eamets eile maavalitsuse korraldatud konverentsile kogunenud ligi neljasajale inimesele esinedes.

Ta tõi välja uurimusandmed, millest selgus, et paljudes majandusharudes on olnud palgakasv kiirem tootlikkusest: kasum vähenes, tööhõive langes. “Need harud pikas perspektiivis kas vähenevad või lähevad Eestist üldse välja,” arvas professor.

Siin nimetas Eamets näiteks nii õmblusvabrikuid kui jalatsitootmist. Kuigi meil on positiivseid näiteid, kus jalatsitööstus spetsialiseerub muule või õmblusettevõte Baltika muutub sisuliselt kaubandusettevõtteks, on need Eametsa väitel vaid vähesed erandid.

Lisaks andis puidutööstuses ja transpordis tunda poliitiline probleem Venemaaga. Ehitus ja ehitusmaterjalide tootmine on aga tsüklilise iseloomuga ning see valdkond sõltus kinnisvarabuumist.

“Kui vaatame, kui palju nn probleemsetes majandusharudes on inimesi hõivatud, siis enne kriisi oli Lääne-Virumaa paraku esimesel kohal,” teatas Eamets. “Need on kõige tundlikumad valdkonnad ja see on ka üks põhjusi, miks tööpuudus Lääne-Virumaal nii kiiresti kasvas.”

Majandusprofessor on kindel, et odavale tööjõule orienteeritud tööstus kaob varem või hiljem Eestist, tulevikku ei ole ka sotsiaalsetel töökohtadel ega palgasubsiidiumidel. Tema hinnangul tuleb väljapääsu leidmiseks rohkem rõhku panna koolitusele ja ümberõppele.

“Näeme, et paljud töökohad, mis kinni pandi, kinni ka jäävad, ettevõtjad on oma tootmise muutnud kuluefektiivsemaks. Täna vajame palju vähem tööjõudu, et sama toodangut anda kui varem, see tähendab, et Eesti majandus on muutunud tootlikumaks,” jätkas ta.

Eamets ennustas, et tööpuudus jääb suhteliselt kõrgeks veel viieks kuni seitsmeks aastaks, ning rõhutas, et Eesti ettevõtja tuleviku määravad paindlikkus ja kiirus.

Maakonna arengukonverentsi programmi kuulus kolm paneeldiskussiooni. Esimeses osas rääkisid erinevate pankade juhid makromajandusest. Teises osas arutlesid ettevõtjad ärivõimaluste üle lähiturgudel ning viimases diskussioonis rääkisid kohalikud ärimehed Lääne-Viru ettevõtlusmaastikust.

Kõnelejate hulgas olid veel näiteks Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Euroopa Par­lamendi saadik Kristiina Oju­land, akadeemik Anto Raukas. Väitlusjuhina esines endine majandusminister Raivo Vare.

Siim Kallas: Eesti ei tohi jääda Euroopas üksi

Euroopa Komisjoni asepresident transpordivolinik Siim Kallas rääkis, et euroraha tõelistest plussidest saaksime alles siis teada, kui meil seda enam ei oleks.

Ta meenutas, et üheksakümnendate aastate alguses oli Eesti oma raha peamine eesmärk anda Eesti majandusele niisugune käibevahend, mis on stabiilne, usaldusväärne ja millega saab riskivabalt opereerida. Ometi oli Eesti oma usaldusväärse süsteemiga üksi, nii oli see väga väikese riigi väga haavatav süsteem.

Ta meenutas, kui palju on selle kahekümne aasta jooksul seda usaldust proovile pandud, eriti Eesti muukeelse elanikkonna hulgas, kui palju on olnud provokatsioone. “Enne Teist maailmasõda jäi Eesti kõikides asjades üksi, seda ei saa enam lubada,” kõneles Kallas.

Ometi peab ta jutte eurotsooni lagunemisest tühjaks spekulatsiooniks ja rõhutas, et keegi pole tegelikult valmis eurotsoonist lahkuma.

“Raha ei ole puulusikas, puulusikat tehakse, müüakse ja kasutatakse, raha ümbritseb selle puuslusika tegemist,” rääkis Kallas.

“Ühinemine euroraha tsooniga on Eesti jaoks ühinemine ühe usaldusväärse süsteemiga, mis toob kaasa stabiilsust,” ütles Kallas, tuletades meelde, et Euroopa Liidus elab 500 miljonit inimest.”Euroopa Liidu majandus on maailma suurim ning Eesti suhted eurotsooniga on 70 protsenti kaubavahetusest. Siin ei ole enam mingit kursiriski, täiendavat raamatupidamist, äärmiselt mugav on ka eurotsoonis reisides,” lausus Kallas. Veel rääkis ta, et Eesti ühendus Euroopaga peaks olema parem nii auto- ja raudteed pidi kui meritsi ja lennukiga. Praegu tegeletakse raudteeühendusega, olemas on ka laeva- ja lennuühendus. “Kuid see väärib veel suuremat tähelepanu,” ütles Kallas.

Mis puutub Euroopa Liidu ja Venemaa piiriületamise lihtsustamisse, siis seal sõltub Kallase sõnul kõik Venemaa suhtumisest. “Suhted Venemaaga peaks olema tango for two (tango kahele). Tango mõte on selles, et sul on partnerit vaja, mina ei näe Venemaa poolt mitte mingitki huvi selle ühenduse arendamiseks,” rääkis ta.

“Kohtusin Vene asepeaministri Sergei Ivanoviga märtsis ja seal tuli jälle seisukoht, et Venemaal selle suuna arendamise vastu mitte mingisugust huvi ei ole. Euroopa Liidu jaoks tervikuna on kontinentaaltransport Venemaaga muidugi oluline, aga mingeid olulisi muudatusi ette näha ei ole.”

Kallas tõi näite äsja ilmunud raamatust, milles juttu Jalta läbirääkimistest 1945. aastal. Seal on mainitud, et venelased räägivad läbi ainult äärmise vajaduse korral, Kallasele tundub, et see seisukoht ei ole palju muutunud.

Konverents

• Lääne-Viru arengukonverents peeti eile Haljala rahvamajas.
• Konverentsi põhiteemaks olid liberaalse turumajanduse väljavaated Lääne-Virumaal 2011. aastal.
• Ettekanded tegid Siim ­Kallas, Kristiina Ojuland, Raul Eamets ja Anto Raukas. Modereeris Raivo Vare.
• Arutlejate seas olid veel Märten Ross, Vahur Kraft, Enn Veskimägi, Anne Mere, Oleg Gross jt.