Nii ütles hiljaaegu mulle hea sõber kunstnik Piret Smagar ja nii ongi. Viimastel aegadel Rakke vallaga seonduv ja meedias kajastatu jätab mulje, nagu elaks siinmail ainult “pooletoobised” ja kuhu tuleks kehtestada sissesõidukeeld.
Hando Kuntro: Pluss ja miinus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult elab ja töötab Rakke vallas palju toredaid inimesi, keda valla maine sugugi ükskõikseks ei jäta.
Mind ajendas kirjutama kommentaar, milles väidetakse, et Rakke vallas kiusatakse taga kõiki vähegi tegusaid inimesi. Olen toonud valda mitmeid preemiaid just oma tööde eest ja pole kordagi tajunud kiusu. Tõsi, kohalikus vallalehes Rakke Kaja ei ole neid teemasid ka kajastatud, nii et paljud inimesed võib-olla ei teagi, keda kiusata.
Praegune perearsti ümber toimuv pole küll mitte kius, vaid korrale kutsumine. Meie pere viis liiget lahkub tema nimistust kohe, kui ta peaks ametis jätkama. Nii nagu on läinud paljud teised. Mina ei saa Peeter Bakhoffi nimetada arstiks, pigem on ta tervisele ohuks. Küll aga külastan meeleldi asutust siis, kui on teada, et Bakhoffi ei ole kohal, ja seda juhtub tihti. Sama maja ülakorrusel tegutseva hambaarsti Maria ja tema abi Irina kohta jätkub vaid kiidusõnu.
Rakke gümnaasiumi kuulsat hariduselu täiendaksin sellega, et just seal asub tänapäeval väga harva esinev ja hästi hooldatud kooli katseaed. Õpetaja Leelo Lõune visaduse ja töökusega säilitatu. See inimlik õpetaja ei vääriks vähemat kui tiitlit Eestimaa uhkus. Tahaks väga loota, et kõrgetel haridusametnikel jätkuks tervet mõistust, mitte lõhkuda, vaid toetada selliseid õuesõppe vorme.
Minu lapsed armastavad Rakke lasteaeda Leevike ja seda esimesest pilgust. Mulle jällegi meeldivad lasteaia juhataja Anu ja tema naiskond. Ja üldse on meestel tark naistega hästi läbi saada. Kahjuks elab Rakke valla territooriumil kolm naist, kes mind ei salli. Paha, et nii palju.
Ja siis veel need meie kuulsad tuvid, mis ühe soome keelt kõneleva inimese arvates vääriksid erikohtlemist. Tegelikult ju sünnivad, elavad ja surevad siinsed linnud nii nagu mujalgi Eestis. Küll aga tean ma mitmeid Rakke vallas elavaid südamlikke inimesi, kes murtud tiivaga öösorri või nööridesse takerdunud kurepoja arstide hoole alla on aidanud.
Kallid kaaskodanikud, katsume oma kakased püksid ikka ise ilusti ära pesta. Pole iga tühise asja pärast tarvis Eesti elusolgi sügavsukeldujat Peeter Võsa ega muid “kaarnaid” kohale kutsuda. No kuidas me suudame kampaania korras armastada pedet või neegrit, samas kui vihkame kolleegi, vallavanemat või naabrit. Lõputust lahmimisest kaotame kõik. Hea algatusega alustas Salla Mõisa Selts, kes korraldas konkursi “Kiida naabrit”. Toredaid naabreid ja kauneid koduaedu kogunes hulgaliselt.
Kiita tuleb aga asja eest, asjata ei tohi. See teeb palju paha ja ajab ilmaaegu uhkeks. Ja ka kiruda tuleb, kui väga vaja. Nii, et lõpuks ikka ilusti nimi alla ja puha. Allkirja avaldamist isikuandmekaitse seadus veel vist ei keela.