Prokurör nõuab Aadu Jaansoo süüdimõistmist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aadu Jaansoo
Aadu Jaansoo Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Prokurör Rita Hlebnikova nõudis kohtult: mõista Jaansoo süüdi riigi toiduteravilja julgeolekuvarude kadumises ja maksukuriteos ning mõista talle liitkaristuseks kahe ja poole aasta pikkune vangistus tingimisi koos kolmeaastase katseajaga.

Kohtus Jaansood kaitsnud vandeadvokaat Sven Sillar palus Jaansoo õigeks mõista, samuti jätta rahuldamata Eesti Viljasalve ning maksu- ja tolliameti kahju hüvitamist puudutavad tsiviilhagid.

Süüdistuse järgi ei kajastatud Jaansoo juhitud Tamsalu Veskite raa­ma­tupidamis- ja mak­su­arves­tuses kanamunade müüki täielikult. Oluline osa munatoodangust müüdi Tallinnas registreeritud riiulifirmale AS MVG. Saadud tulu kasutati töötajatele lisatasu ehk niinimetatud ümbrikupalga maksmiseks ja muudeks kulutusteks.

Prokurör Rita Hlebnikova ütles kohtuliku vaidluse faasis oma süüdistuskõnes, et kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtus uuritud tõenditega on tõendatud, et Jaansoo juhitud Tamsalu Veskid jätsid ajavahemikul 2001. aasta juunist kuni 2004. aasta aprillini riigile maksmata üle 6,7 miljoni krooni.

Eesti Viljasalv korraldas pärast Rakvere Viljasalves avastatud riigi julgeolekuvaru kadumist kontrolli Tamsalu Veskitesse. Avastati, et puudu on 362,7 tonni toidunisu.

Uurimisel selgus, et julgeolekuvaruks mõeldud teravilja oli kasutatud Tamsalu Veskitele kuuluvate kanade ja sigade söötmiseks. Eesti Viljasalvele tekitatud kahju küündis üle 700 000 krooni.

Eesti juhtivspiooni Herman Simmi abikaasat kaitsnud vandeadvokaat Sven Sillar esitas kohtule Jaansoo 77 700 krooni suurust kaitsekulu puudutavad dokumendid.

Sillar avaldas kaitsekõnes imestust, et II astme kuriteo aegumistähtaeg, 5 aastat, hakkab jälle nullist pihta, kui süüdistatavale kohaldatakse tõkendit või ta antakse kohtu alla. Sillar märkis, et Jaansoo puhul on kahel korral kohaldatud tõkendit elukohast mittelahkumise kohta ja see on oluliselt häirinud tema elu. Vandeadvokaat pidas seda riigi suvaks, et tõkendit rakendatakse mitte kuriteo koosseisu aluseks võttes, vaid näiteks kriminaaltoimiku numbri muutumisel.

Viidates riigikohtu lahendile ja Euroopa kohtupraktikale, väitis Sillar, et mõlemat kuriteoepisoodi on menetletud ebamõistlikult kaua ja seepärast tuleb Jaansoo õigeks mõista.

Aadu Jaansoo ütles üheksa lehekülge pikas lõppsõnas, et end süüdi ei tunnista, sest pole rikkunud Eesti Viljasalve ja Tamsalu Veskid vahel sõlmitud lepingut, ei ole rikkunud seadust ega jätnud täitmata äriühingu juhatuse liikme ametikohustusi.

Kohus teeb otsuse 15. novembril.

Märksõnad

Tagasi üles