/nginx/o/2010/10/22/453352t1h9b5e.jpg)
Mats Õuna aktifotode näitus “Best of Bestbefore” (“Parim parim ennest”) Rakvere teatri suure saali fuajees sobis suurepäraselt minu sügisese päikeselise varase õhtupooliku jalutuskäigu tipuks.
Mats Õuna kõnekas aktifototeater pakub eluehedust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lehekullase teatripargiga samavõrd kaunis retrovaimus fotode aurum ootas mind näitusel.
See oligi kui sujuv rännak reaalsest looduseilust teatraalsesse fotolavastuslikku ilumaailma, kus võid unustada aja ja uidata kadunud ajastu fantaasiaulmas.
Peenetundeline meister
Mats Õun on MEISTER teatrikunstnikuameti kogemuste najal vaimurände võimalust peenetundeliselt pakkuma. Väga parajal hetkel on tulnud tema looming Rakveresse, teatrisse - ajal, mil jäik konservatiivsus on hoidnud seda kohta tule all, pidades seda ülimaks patupesaks.Just nüüd tuleb Mats Õun oma valehäbist rikkumata kauni fotoloomega ja teeb näitusega väga vajaliku ühiskonda mõistusele kutsuva žesti. Mitte ilmaasjata ei kanna üks tema praegu esitatav, 2004. aastast pärinev töö pealkirja “Eesti vabaks!” - aeg on tõesti küps ühiskonna vaimses arenemises edasiminekuks.
Vanas eelarvamuslikkuses, 40 aasta, isegi 25 aasta taguses meelsuses, võiks käesoleva siirameelse väljapaneku kauneid ja mõtestatud fototaieseid tõlgendada labaselt-ekslikult riivatute piltidena (risque prints), kuid maailm me ümber on märgatavalt muutunud ja sallimatuses naeruvääristaksime end vaid möödanikku kuuluvate tigedate, ridiküliga ründavate kombluspolitsei tädikestena.
Mats Õun ei kõnetanudki mind oma loominguga nagu tavaline fotokunstnik, vaid hoopis kui sügavamõtteline teatrikunstnik. Tema looming ei ole pelgalt ilu peegeldus, fotosilma külm hetkejäädvustus, ei art déco ajastu pime kultus ega toonaste showgirl’ide iharusküllaste natuuride siivsusetu heroiseering.
Autor avab aktimodellide kehakeele, pooside ja portreelise väljenduslikkuse kaudu hoopis inimhingede sisemuses peituva - viitab meis igaühes varjul nõrkustele, kirgedele, soovunelmaile. Õun kõnetab meid modellide ilmekuse kaudu, meetodil, mida tunneme tummfilmidest, näeme pantomiiminäitlejaist. See ongi teater fotokunsti vormis. Teatrikunstile omase olulise tegurina mängivad piltidel kaasa hoolikalt valitud interjöör ja rekvisiidid - need loovadki koos aktidega piltidest sõnumliku terviku ja eristavad Mats Õuna loomingu selgesti risque print’idel esitatavast.
Kõikidest heatasemelistest töödest hindan käesoleva näituse parimaks fototaiest “Ootus” (2010). Maitsekalt kujundatud lihtsas palkseinaga interjööris poseerib sohval poollamavas asendis väga kaunis naisakt, tema nägu on poolprofiilis ja ootuslikud silmad vaatavad nukratena mööda seinal rippuvast süngeilmelisest Kristuse portreepildist. Pildiruumi vaimus sisenedes teiseneb ootusmõte aga hoopiski lootuseks, õigemini vist isegi tühjaks, kohe-kohe purunevaks lootuseks - sest Kristuse pilt seinal kõneleb lunastusest, ammu ja kõigi eest tehtud teost, aga mille nimel ometigi õigustatakse kõiki senini maamunal peetavaid madinaid, häda ja viletsust. Kompositsioon tervikuna kõnetab meid: kuhu lähed, maailm? On meil Kõrgeimast lootust?
Teisena nimetaksin triptühhoni “Tüdimus, Lühinägelikkus, Edevus” (2009) - autorist väga psühhoanalüütiliselt nutikat lahendust - inimlike nõrkuste, kinnismõttelisuste altari teostuses. Triptühhoni kaunist modellide kolmikut vaadeldes on neist kõigist ka tunda varjamatut ehedat naiselikku veetlust, misläbi võime tajuda end seismas samas hoopiski kui iseenda avanenud ihade altari ees! See on PAUK!
Tööd “Kosmos” (“Elu teisel pool peeglit on puhas meelakkumine.”) (2004) vaadates identifitseerid end tahtmatult jõudeelus kujutatud piltilusa modelliga, sugereerides enesele, kuivõrd selline tahtmine olekski just soovunelm. Ja enamgi veel, sõnastad mõtte ümber: elu teisel pool peeglit on puhas meelepete! Et kogu maailm olekski ainult sinus, selles ilus, milles iseennast peeglist vaatad. See ongi võimalus, igaühe vaba kosmos.
Teatrikunstniku esituslaad
Andekate, mõtestatud aktifotode poolest usun Mats Õuna kuuluvat õigustatult Eesti fotokunstnike paremiku hulka.
Teda toob Volkmanni, Randpere, Merila, Lauritsa, Kalve ja teiste tuntumate tegijate seast esile just väga isikupärane, teatrikunstnikule omane loome-esituslaad.