Rakvere linna valgusparki ähvardab oht hävida

Kurjategijad ründasid Rakvere valgusparki eriti innukalt läinud suvel ja selle tagajärjed annavad tänini tunda. Foto: Arvet Mägi

Kahjuks jätkuvad kurjategijate ründed Rakvere valguspargi vastu. Eriti hoogustus see tänavu suvel ja jätkus sügisel.

Nelja aasta jooksul on valguspargile tekitatud kahjusumma umbes pool miljonit krooni. Virumaa Teataja uuris erinevate eluvaldkondade inimestelt, mida saab ja tuleb ette võtta nende rünnete ärahoidmiseks või takistamiseks.

Tauno Toompuu, Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja

Kogu seesuguste varguste algpõhjus peitub meie metalli kokkuostu süsteemis. Siit peaks muutused algama. Eraisikute metallimüügi õigust tuleks tugevalt piirata. Niikaua, kui varastamine on tasuv, seda ka tehakse.

Teine võimalus on muuta varastamine raskemaks. Valguspargi kaitsel tähendaks see siis videovalvet. Abi oleks sellest kindlasti, ent niikaua, kui metallimüügiga on võimalik teenida, on varastel piisavalt huvi uute lahenduste leidmiseks.

Andres Jaadla, Rakvere linnapea, linna turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni komisjoni juht.

Esimesi samme astume juba vallimäel. Paneme sinna suundkaamerad.

Teistes punktides peame tõhustama järelevalvet koostöös politsei ja turvateenistuste patrullteenistusega.

Eelkõige peame suutma inimestele selgeks teha, neis hoiakuid kujundada, et nad hooliksid linna varast. Küllap väga paljud on uhked valguspargi ja öise linna ilusa panoraami üle.

Kutsuksin inimesi kodaniku­aktiivsusele. Et kui märgatakse lõhkumisi, siis antaks sellest kohe teada nii politseile kui linnavalitsusele.

Parim tagatis on kodaniku hoolimine ja tähelepanu.

Kalmer Pere, Ida prefektuuri kriminaalbüroo Rakvere kriminaalteenistuse vanem

Käesoleva aasta 6. juulil ja 13. oktoobril aset leidnud kuritegudes on kahtlustatavad kindlaks tehtud. Tegemist on erinevate kurjategijatega - ühel juhul rakverlastega ja teisel väljastpoolt Lääne-Virumaad tulnutega. Sellest saab järeldada, et ahvatlus valgusteid varastada on rohkem kui ühel-kahel kurjategijal ning valgustivarguste ärahoidmiseks ei piisa nii-öelda ühe varaste grupi tabamisest ja karistamisest.

Valgustite lõhkumise ja varguse vastu on ilmselt kõige tõhusam viis valgustid veel paremini maasse ankurdada ja signalisatsiooni alla panna. Nimetatud asjaolud heidutaksid kurjategijaid ilmselt kõige rohkem ning sunniksid neid oma plaanidest loobuma. Samas annaks see politseile ja turvafirmadele võimaluse kiiremini reageerida ning suurendaks tõenäosust, et kurjategijad tabatakse vahetult pärast varguse toimepanemist või ajal, mil nad pole jõudnud veel valgusteid realiseerida.

Näiteks ühe juhtumi puhul olid valgustid vallimäelt varastatud ajavahemikul 7.-26. juulini ehk siis valgustite eest hoolt kandvad inimesed said vargusest teada ligi kuuajalise viivitusega. See on suhteliselt pikk ajavahemik ja seetõttu on kurjategijate väljaselgitamine oluliselt raskendatud.

Rainer Miltop, Rakvere linnavoli­ko­gu liige, ASi Multi Marger juhataja

Rakvere suurepärane valguspark on minu arust praktiliselt hävitatud. Peab ütlema, et see on ennekuulmatu jultumus inimeste poolt, kes sellise teoga hakkama on saanud.

Samas paneb tõsiselt mõtlema, kuidas on politsei taganud meil turvalisuse, kui keset ööd ja kolm korda järjest võib linnas segamatult vandaalitseda? Need ei olnud ju lihtsad lambikesed, mille ragulkaga puruks laskmine on sekundite küsimus, vaid valgustite maast välja kangutamine on minu arvates tõsine töö.

Selge on see, et praeguses majandussituatsioonis on nende valgustite asendamine väga keeruline, kuid olen veendumusel, et tagurlike ja pahatahtlike inimeste suhtumine ei tohi takistada meie heaolu püüdlusi.

Kindlasti tuleb arutada politseiga öise patrulli tõhustamise võimalusi Rakvere linnas.

Valguspargi projekti puhul peab olema tagatud turvariskide maandamine. Konkreetselt turvasüsteem, mis annab märku valgustuse riketest, häiretest ja muust seesugusest.