/nginx/o/2010/10/26/455386t1hf218.jpg)
Olgugi et augustitormis tugevalt kahjustada saanud Väike-Maarja kiriku taastamiseks on kogutud üle
270 000 krooni, on osa tööde eest arved senini maksmata.
Väike-Maarja kiriku taastamine edeneb visalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja kirik on eilse seisuga kogunud kiriku taastamise jaoks annetuste näol kokku üle 270 000 krooni. Kiriku juures on tehtud mitmeid töid, peatamaks tormikahjude süvenemist ning uute kahjude tekkimist sügiseste vihmade ning talvise lume tõttu.
“Kirikuhoones endas on ajalooline, hindamatu väärtusega Normanni orel, mis sai mõni aasta tagasi samuti annetuste toel korda tehtud. Kui sinna vihma sisse sajaks, rikuks see oreli ära,” rääkis Väike-Maarja vallavalitsuse infojuht Hilje Pakkanen.
EELK Väike-Maarja koguduse nõukogu esimehe Heli-Liivia Kompi sõnul on praeguseks ehitatud ja paigaldatud tornile ajutine kate, tornikiivri tekitatud auk kiriku katusel on parandatud ning osa kivisid, mis torm katuseharjalt ning katuselt ära viis, on uuesti paika pandud. “Tormijärgselt on tulnud vahetada välja tormis kahjustada saanud aknad,” selgitas Komp.
Tornikiivri küljes on ka kirik
Palju on räägitud allakukkunud tornikiivrist, kuid Komp meenutas, et see kukkus ometi leinamajale ja purustas viimase täielikult, lisaks tornile sai kirik muidki kahjustusi. Tornikiiver purustas kukkumisel osa kiriku pikihoone katusest ja aknaid. Kahju tegi torm ka kiriku ümber olevas surnuaias, kus ristidele kukkus murdunud puid ja oksi. “Kiriku ümbrus korrastati talgute käigus oma ja kohaliku omavalitsuse jõul, aga tormikahjustuste likvideerimiseks vajame lisaraha, kuna kogudusel endal niisugust summat kusagilt võtta ei ole,” rääkis Komp. Eksperdihinnangu järgi läheb selleks vaja raha 2,37 miljonit krooni.
Kokku hoida ei anna Kompi kinnitusel kusagilt ja et tegu on muinsuskaitsealuse hoonega, peavad kõik tööd vastama muinsuskaitse nõuetele.
“Töid võivad teha ainult need ehitusfirmad, kellel on muinsuskaitselitsents, samuti on nõue, et omanik tagaks muinsuskaitsealase järelevalve, mille eest tuleb ka tasuda,” selgitas Komp, lisades, et seni tehtud tormikahjustuste likvideerimistöid võib käsitleda taastamise esimese etapina.
Sealjuures on tööde eest tasutud vaid umbes saja tuhande krooni ulatuses, ent õhus on veel maksmata arveid torni ja katuse parandamise ning akende vahetuse eest.
Ootavad kevadet
Heli-Liivia Kompi sõnul oodatakse nüüd kevadet, mil õnnestub ehk taotleda raha riiklikest programmidest.
Kompi kinnitusel on annetajate annetatud summasid kasutatud nii, nagu annetajad on soovinud. “Kui pangaülekande puhul on selgitusse kirjutatud kiriku taastamiseks, siis kasutatakse seda raha kiriku taastamiseks üldiselt, kui aga on märgitud tornikiivri taastamiseks, siis see raha ootab alles oma järge,” rääkis Komp ning märkis, et ilma kiriku juures vajaliku remondita ei ole võimalik ka torni taastada.
Pakkanen juhtis tähelepanu veel sellele, et heategevuslike kontsertide tulu ei läinud kahjuks täies ulatuses remondifondi. “Eda Ines Etti kontserdi puhul tuli kogutud rahast maksta näiteks helitehnika rendi eest,” ütles ta.
Kõigi annetajate nimed pannakse taastatud tornikiivrisse meenutuseks ja tänutäheks. Eilseks olid annetuse teinud 331 isikut.
ANNETUSED ja VÄLJAMAKSED
• Üksikisikutelt 169 577,70 kr
• Kogudustelt 36 331,53 kr
• Ettevõtetelt, ühingutelt 3482,00 kr
• KOV-delt 10 000,00 kr
• Muud annetused (kontserditulud, korjanduskast) 50 765,00 kr
Kokku: 270 166,23 kr
• Kirikutorni ajutise katuse ehitus
96 150,00 kr
• Muinsuskaitse- ja omanikujärelevalve teenus 3600,00 kr
Kokku: 99 750,00 kr
Kajastatud on periood 8. augustist kuni 26. oktoobrini.