/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2008/08/18/66375t1heee7.jpg)
Lääne-Virumaal vahetus tarbijakaitseameti peainspektor ning Virumaa Teataja soovis teha uue ametnikuga teemakohase intervjuu, kuid ameti peakontorist ei antud selleks nõusolekut, nagu ka foto avaldamiseks.
Juhtkiri: Abi telefoni ja teleri kaudu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arusaadav põhjendus: ametniku üks töökohustustest on ka kontrollostude tegemine ja seepärast on vaja isiku nägu kaupmeeste ees saladuses hoida.
Kuid arvestades seda, et tarbijakaitseametil on ainult üks esindaja kogu maakonnas ja sedagi vaid poole kohaga ning kodanikud saavad tema vastuvõtule pöörduda kõigest seitsme tunni jooksul nädalas, siis on inspektor tavainimese jaoks võrdlemisi tabamatu.
Tõsi, ameti veebilehel saab arvutikasutaja saata ilma kodust lahkumata infopäringu või kaebuse. Ka on üleeestiline infotelefon, mida üha usinamalt kasutatakse.
Kuid samamoodi on tarbijaid, kes oma õiguste kaitsmiseks ja probleemide lahendamiseks ei pöördu mitte vastavasse ametisse, vaid meediasse. Tullakse ajalehetoimetusse, võetakse kõne Ain Allasele, kes teeb TV3s saadet “Kaua võib”, või kutsutakse Võsa Pets kohale.
Mõneti loodetakse nõnda toimides pääseda paberimajandusest ja pikast menetlusajast, mis neid tarbijakaitseametis ees ootab. Saatejuht ise valib vajalikud telefoninumbrid ja koputab õigele uksele. Nii mõnigi saab nõnda oma probleemile lahenduse, kuid ühtlasi langetakse ise avalikkuse tähelepanu alla, millega harilikult ei olda arvestatud.
Nii et igal juhul on vajalik kompetentsetest ametnikest koosnev ametkond.
On vaja üksiktarbija õigusi seaduslikult kaitsta ning teha seda riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel, korraldades järelevalvet nii kaubanduses kui teenuste pakkumise üle, jälgides reklaame, tehes rikkumiste korral ettekirjutusi ja esindades tarbijate huvisid.