Sünnipäeva tähistav erikool seisab muutuste lävel

Direktor Ene Kukk näitab plaane, mille kohaselt ehitatakse koolile juurdeehitus ning tehakse korda õu. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Täna 45. sünnipäeva tähistav Tapa erikool on oma 50 aasta juubeliks suuresti muutunud. Unistuses sooviks kool rekonstrueerimata jäävasse hoonekompleksi tulevikus nõustamiskeskust.

Kasvatuslikke eritingimusi vajavate laste kool on Tapal olnud juba 45 aastat, algselt venekeelne kool tegutseb 2008. aastast kakskeelsena.

Õpilased tähistasid juubelinädalat koolivaheaja eel, käidi matkal, tehti torte, toimus kirjandivõistlusi. Oma kooli sünnipäeva tähe all alustati üritustega juba 1. septembril. Täna tähistab kool sünnipäeva koos külalistega, aktusel astuvad üles ka õpilased.

Erikooli direktor Ene Kukk saab rõõmustada – tänu ligi 44miljonilisele toetusele tähistab kool oma 50 aasta juubelit juba kompaktses ja uuenenud koolikompleksis, mis on rekonstrueeritud just nii, et see toetaks igati kasvatustööd.

Hetkel lõpetatakse hoonete projekteerimist ning Ene Kukk avaldas lootust, et kui riigihanked lähevad ilusasti, saab ehitamist alustada kevadel. Projekti lõpptähtaeg on 2012. aastal. Ehituse käigus valmib uus kolmekorruseline elamis- ja õppeblokk, ehitatakse ka spordihoone, millest aastaid on puudust tuntud. Õu tehakse korda, kuid territoorium jääb pisut väiksemaks. “Tuleb väike kompaktne hoov,” täpsustas ta.

Töökodade, õppekorpuse ja praeguse staadioni ala jääb aga projektist välja. “Arvati, et see ala on liiga suur, et seda turvata,” selgitas Kukk.

Juurde ehitatavas hoones hakkavad õpilased elama tubades üksi ning nende elamine on seatud korruste kaupa ja lähtuvalt käitumisriskist. Eraldatus aitab Kuke sõnul kaasa ümberkasvamisele.

“Erikooli mõte on teatud ajaks isoleerida noor  tavasõpradest ja tegevustest, et ta saaks oma käitumise ja õppimise üle järele mõelda.”

Kakskeelsus seoses Puia­tu erikooli sulgemisega oli Tapa koolile suur muutus, riigi tasandil plaanitakse erikoolide süsteemi aga veelgi reformida.

Kava kohaselt hakkavad tulevikus Tapal õppima vanemad, 15-18aastased ja kõrgema käitumisriskiga noormehed-neiud, kellele on ette nähtud 44 õpilaskohta. Kaagverre tuleb suurem kool, kus õpiks nooremad.

“Hirmud olid kakskeelseks muutumise ees suuremad kui tegelik olukord. Ei ole rahvusprobleeme, vaid ühised erikooli probleemid,” rõhutas direktor.

Ja uuteks muutusteks on kool valmis. “Ühiskonnas on selline arvamus, et kui poisid ja tüdrukud kokku panna, siis tuleb kohe lasteaed juurde ehitada,” tõi ta näite üsna levinud suhtumisest.

Tema arvates võib poiste ja tüdrukute koos õppimine mõjuda hästi pigem noormeeste sotsiaalsetele oskustele, seda näitab ka teiste riikide kogemus.