Tänavu käib Selja jões kalarahva genotsiid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kalamari, mis harrastuspüüdjatel tõenäoliselt “tööõnnetusena” välja pudenes, oli veel eile Kalame talu õuel vankripõhjas.
Kalamari, mis harrastuspüüdjatel tõenäoliselt “tööõnnetusena” välja pudenes, oli veel eile Kalame talu õuel vankripõhjas. Foto: Arvet Mägi

Keskkonnaministeerium annab lõheliste kudemise ajal püügilubasid harrastajatele. Kutselised kalamehed ja rannapiirkonna elanikud peavad seda ebaeetiliseks ning on häiritud ka röövpüüdjatest.

Kõige aktiivsem harrastuskalastushooaeg on Lääne-Virumaal oktoobrist detsembrini, mil algab kudeaeg lõhelistel. Sel ajal antakse harrastuspüügilube kalastamiseks neil jõgedel, kuhu riik on asustanud noorkalu.


Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Vatslovas Budrikas nimetab Selja jõge lausa forelliküttide Mekaks, kuhu tullakse kokku üle vabariigi, isegi Lõuna- ja Lääne-Eestist, Ida-Virumaast rääkimata ning kõige arvukamalt Tallinnast.


Püügilubade andmine on praegu limiteerimata ja keskkonnaministeerium võib keskkonnaameti kaudu anda loa korraga välja mitmele jõele ja kalamees võib valida, millisel jõel ta kala püüab.


Põlula kalakasvatuskeskus asustab riigi tellimusel aastas kümneid tuhandeid noorlõhesid Eesti jõgedesse, et neis tekiksid oma kalakarjad. Kalakasvatuskeskuse juhataja asetäitja Ene Saadre nendib, et kohati on nende töö nagu sõelaga vee kandmine: ühest küljest tahetakse lõhevarusid taastada ja teisalt nopitakse kudejaid.

“Kalavarude osakond väidab, et harrastajatele lubade väljaandmine kudemisajal ei mõjuta kalade sigimist, aga see mõjutab, eriti veevaestel aastatel,” väitis Ene Saadre.

“Mullu püüti ametlikel andmetel Selja jõest 500 kilo lõhet, seega jäi kudemata ligikaudu 250 000 marjatera, piltlikult 50 liitrit marja,” tõi ta välja.

„Ei mõista, miks keskkonnaministeerium, kes peaks kaitsma loodust, lubab teha tapatalguid. Igatahes Selja jões on tänavu genotsiid kalarahvale: vesi on madal, lubasid antakse ning see ahvatleb kala ebaõigete vahenditega välja tõmbama. Teeks ettepaneku talitada kalanduses sarnaselt jahimees¬tega: luua klubi, kus õpetatakse üht-teist kaladest, on eetilised normid ja load klubi liikmetele,“ oli Karepa Kalurite Seltsi juhatuse liige Fred Kaasik konkreetne.

Loe pikemalt laupäevasest Virumaa Teatajast

Märksõnad

Tagasi üles