Oktoobrikuu kolmandal nädalal tähistatakse Väike-Maarjas hõimupäevi kahe soome-ugri rahvastele pühendatud päevaga, mis koonduvad nime alla „Ugrimugri laulu- ja saunavägi“.
Hõimupäevad keskenduvad Väike-Maarjas soomeugrilaste väeallikatele
11. oktoober 2015, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval, 14. oktoobril, toimub sündmus Väike-Maarja seltsimajas ning laupäeval, 17. oktoobril, Väike-Maarja muuseumis.
Kolmapäeval, 14. oktoobril, kell 18 algav hõimupäev seltsimajas keskendub kahele ugrimugride väeallikale – laulutraditsioonile ja saunale. Ajakirjanik ja hõimuliikumise aktivist Rein Sikk juhatab kommentaari ja lugudega sisse Aleksei Aleksejevi dokumentaafilmi "Laulupidu Marimaal". Mari Eli laulupidu toimub mäemaride juures Siuhhini külas. Mari laulupidu on inspireeritud Eesti laulupidude tavast, isegi laulupeotuli tuuakse Eestist. Laulupeost on saanud suurejooneline kultuuriüritus ja see ajendab inimesi looma uusi laulukoore, rahvamuusikaansambleid ja rahvatantsurühmi. Mari laulupidu ühendab kõiki marilasi nii kodumaalt kui ka välismaalt.
Esmakordselt ajaloos jõuab Väike-Maarjasse soome-ugri lipp, mis 14. oktoobril seltsimajas lehvima seatakse. Soome-ugri rahvaste mitteametlik ühine lipp on kujundatud Soome, Eesti, Ungari ja Udmurtia lipuvärvide põhjal, kasutatud on soomeugri kultuurides levinud motiivi Muhu mända ehk kaheksakanda ja Skandinaavia riikide lippudelt tuntud skandinaavia risti, mis on ka Vepsa, Lüüdi-Karjala, Ingeri ja Seto lipul.
Kolmapäevane hõimuõhtu jätkub Rein Siku värske sauna-aabitsa „Vihaga, kuid vihata“ esitlusega. Käesoleval aastal ilmunud raamatu autor, kes on ka Kadrina saunaklubi asutajaliige, on sellesse aastakümneid saunatarkusi kogunud. Järgneb saunateemaline arutelu koos Väike-Maarja saunaklubiga, kes on sauna-aabitsas samuti ajalukku jäädvustatud.
Sõna „ugrimugri“ kasutati soome-ugri hõimude kohta Lauri Vahtre artiklis esmakordselt juba 1988. aastal, kuid väljendi on laiemasse kasutusse toonud Rein Sikk oma 2010. aasta raamatuga „Minu Ugrimugri“, kus ta otsis 25 miljoni soomeugrilase tuhandete aastate vanust ühisosa ja aidas leida ugrimugri eneses.
Laupäeval, 17. oktoobril, keskendub hõimupäev soome runolaulutraditsioonile. Kell 16 algab muuseumis filmiõhtu. Esimeseks ühiselt vaadatavaks filmiks on „Lemminkäinen“. See on salvestis pärimusteatri Loomine ja EMTA Lavakunstikooli 22. lennu 2005. aasta etendusest „Lemminkäinen - mäng Kalevala teemal“. Lugu jutustatakse lauluna, kasutades vanu runosid ja muid laule, saami joige, eesti ja karjala loitse. Vaatajale pakub see võimaluse astuda sammuke lähemale soome-ugri maailmapildi mõistmisele. Hõimupäevale Väike-Maarjas on lubanud tulla etenduse nimiosatäitja, näitleja Kristjan Sarv, kes võtab osa ka filmile järgnevast runolauluteemalisest arutelust.
Laupäevane sündmus jätkub Selma Vilhuneni dokumentaalfilmiga „Laulu“. Filmi peategelasteks on 89-aastane Jussi Huovinen – viimane elusolev soomlane, kes valdab loomulikul viisil oma emalt ja isalt õpitud regilaulu – ning noor kunstnik Hanneriina Moisseinen, kes tahab Jussilt laulmise selgeks saada ning mõista regivärsside peidetud sõnumeid. Film on soome keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.
Hõimupäevi „Ugrimugri laulu- ja saunavägi“ korraldab Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts. Sündmused on tasuta.
Hõimupäevad on 1928. aastast üle Eestimaa korraldatav üritustesari, mis kajastab soome-ugri rahvaste ja keelte sugulust ning tutvustab hõimurahvaste kultuure. 1990. aastal kasvasid hõimupäevast välja nädalapikkused hõimupäevad, mida peetakse oktoobrikuu kolmandal nädalal. Sügiseste hõimupäevade tähistamine on traditsiooniks ka Soomes, Ungaris ja Venemaa soome-ugri aladel. 2011. aastal kuulutas Riigikogu oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatava hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks, mil heisatakse riigilipud.