Riigiametnikud kärpisid raha laristades kulusid

Tippametnikud arutlesid riigiaparaadi kulupiirangute üle eriliselt disainitud Aqva konverentsikeskuse saalis.

FOTO: Meelis Meilbaum

Eelmisel nädalal Aqva konverentsikeskuses toimunud arutelu “Riigireform – teeme ära!” majutus- ja konverentsiteenus läks maksma 18 000 eurot. Kulurealt võib leida muu hulgas 600eurose tasu ruumikujundajale ja 915 euro suuruse makse harkjalgsete tahvlite eest.

Pooleteise päeva jooksul arutlesid riigiaparaadi kulude kokkutõmbamise, haldus- ja riigireformi üle ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid. Muu hulgas väisasid 77 inimese seas konverentsi peaminister Taavi Rõivas, riigihalduse minister Arto Aas, riigisekretär Heiki Loot, riigiprokurör Lavly Perling, kogemusi edastas ka Sloveenia endine avaliku halduse minister Gregor Virant.

Osalejate tähtsust arvestades ei hoitud ööbimise, koosolekuruumide ja materjalide pealt kokku. Aqva restorani õhtusöögi taset ja valikut kiitsid osalejad lausa eraldi konverentsi lõppsõna kokkuvõttes. Tunnustust pälvis ka konverentsiruumi lahendus, mis nõudis oma kujundaja palkamist.

Ruumis jäid silma antiikne raamatukapp, kollane laualamp, maalid seintel, vanaaegne raadio. Need tekitasid tunde, nagu räägitaks riigiaparaadi kulude kokkutõmbamisest mõne inimese kodus. Konverentsi korraldaja, riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn nentis, et nad soovisid muuta töökeskkonda värvikamaks ja emotsionaalsemaks.

“See oli vajalik, et osalejad töötaksid mõlema ajupoolkeraga, sest teatavasti toetavad kujundid ja emotsioonid parema ajupoolkera tööd. Tahame, et ka avalikus sektoris pakutav oleks moodne ja huvitav,” rääkis Limbach-Pirn.

Seekordse idee aluseks oli ühe varasema koolitusprogrammi käigus tekkinud võrdlus. Osalejad avaldasid arvamust, et Eesti riik on sarnane vanainimese korteriga.

“Seal on kõik tallele pandud, midagi ei ole raatsitud ära visata. Nii ongi nurgas seitse patja, kolm õmblusmasinat ja kaheksa tekki. Mida nendega teha, kas neid kasutatakse, see on küsimata jäänud,” rääkis Limbach-Pirn.

Kujundus, milles ei jäetud midagi juhuse hooleks, nõudis avapäeval segamini tuba ja teisel päeval korras korterit. “Peaksime ka riigiaparaadi selle pilguga üle vaatama. Kui räägime koondamisest ja kokkutõmbamisest, siis me ei räägi ainult inimestest, vaid peame üle vaatama ka funktsioonid ja protsessid. Mida peaksime uut moodi tegema, ümber korraldama, vähem või tegemata jätma?” küsis Limbach-Pirn antiikmööbli ja tahvelharkjalgade taustal.

Konverentsiruumi kujunduse autor, Rakvere teatri peakunstnik Eveli Varik rääkis, et selline idee vajas professionaali silma ja kätt, tema kaasas idee elluviimisse kohaliku antiigiärimehe.

“Selle kujundusega poleks tavainimene hakkama saanud. Antiigiäri keegi meist ei tunne ja kuna meister teeb ka ise mööblit, siis valmistas ta ka kümme statsionaarset tahvelharkjalga,” kõneles Varik. Taaskasutusmaterjalist disainitud tahvelharkjalad, mis maksid kokku ligikaudu tuhat eurot ja mille küljes värvilised lipikud ettepanekutega avaliku sektori kulude kokkutõmbamiseks, rändasid riigikantselei käsutusse. Laenatud antiikmööbel tagastati omanikule.

Konverentsi korraldas riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus ning seda rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ja riigikantselei eelarvest.

Tagasi üles