Jäätmed annavad Kunda lasketiirule uue elu

Sirje Liiskmaa sõnul ehitatakse jäätmejaama olmehoonesse ka dušinurk. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kunda on natuke imelik paik, sest sisuliselt südalinnas seisavad kõrvuti motokrossirada ja kunagise lasketiiru asemel valmiv jäätmejaam.

Kunda jäätmejaama rajamise tingis vajadus ladestada kuhugi eeskätt sügisene aiasodi ja oksad, sest linnapea Allar Aroni sõnul ei ole sellist kraami mõtet kalli raha eest kaugele prügimäele vedada.

“Seda enam, et kui lehed-oksad kompostida, siis ajapikku saab sellest ju väärtuslikku huumust, mida on võimalik linna haljastamisel kasutada või kas või soovijatele müüa,” rääkis linnapea.

Viimasel hetkel

Pärast Kunda prügila sulgemist veeti lehed prügila katteks, aga kui see töö tehtud sai, hakati risu koguma kunagise Kunda lasketiiru maa-alale. “Ka lasketiiru suur vall viidi prügila katteks,” märkis Allar Aron.

Jäätmejaama projekt oli Kundal Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel valmis hulk aega tagasi, aga kuna linnal puudus jäätmekava, siis KIK ehitustöödeks raha ei eraldanud.

“Päris viimasel hetkel jõudsime veel ree peale, sest kui praegu taoliseks asjaks raha taotleks, peaks projektil olema juba mitu osalist ja taotluse miinimumsumma on viis miljonit krooni,” selgitas Allar Aron.

Kunda jäätmejaama projekti esialgne maht oli 3,66 miljonit krooni, kuid hanke käigus muutus jäätmejaama maksumus odavamaks ja koos algselt kavandamata lisatöödega kujunes lõplikuks hinnaks 2,9 miljonit krooni, millest 90% maksab KIK ja linnal tuleb panustada vaid kümnendik.

Kunda linnavalitsuse heakorranõunik Sirje Liiskmaa, keda linnapea nimetas jäätmejaama ideeliseks autoriks, rääkis, et jäätmejaamas on umbes 3000 ruutmeetrit asfalteeritud ladestamisplatsi ja olmehoone, kus on katusealune suuremate asjade hoidmiseks.

“Ma arvan, et hakkame vastu võtma ka näiteks vana mööblit ja kodumasinaid,” ütles Liiskmaa, lisades, et veel ei ole otsustatud, mil moel täpselt jäätmejaam toimima hakkab.

Plaanid veel pooleli

Olmehoones on ka ruumi ohtlike jäätmete ladustamiseks ning mõeldud on sellelegi, et jäätmejaama töötaja enne koju minekut end duši all puhtaks saaks küürida.

Praegu on Kundas kaks ohtlike jäätmete kogumispunkti. “On võimalik, et need kolivad jäätmejaama, mis on ju sisuliselt kesklinnas, ehkki elurajoonidest eemal,” arutles Sirje Liiskmaa. “Samas on inimesed harjunud just nendes kohtades käima ja võib-olla kipuvad pisut kõrvale hiilima, kui asi harjumuspärasest kohast ära kaob,” arvas heakorranõunik.

Väga erilisi keskkonnanõudeid Sirje Liiskmaa sõnul jäätmejaama ehitamisel ei esitatud. “Muda- ja õlipüüdurid on küll vahel, aga kuna midagi vedelat platsile panema ei hakata, siis nõuded väga ranged ei ole,” sõnas naine.

Linnapea Allar Aron kiitis aga ehitustööde linnapoolset järelevalvet teostavat Teet Loodi osaühingust Lood & Partnerid, kes tööde edenemisel hoolega silma peal hoiab ja seisab hea selle eest, et kõik nagu kord ja kohus tehtud saaks.
Lasketiir, kuhu jäätmejaam rajatakse, on olnud suletud juba aastaid ja lasketiiru hoone katus oli Aroni sõnul sisse kukkumas.

Et maja jäätmejaama tarbeks ei sobinud, lammutati see ja ehitati uus.
“Kunda koolil on lasketiir olemas, kuigi seda vist eriti ei kasutata, aga Rutja pole ju Kundast eriti kaugel,” ei näinud linnapea tiiru kadumises suurt probleemi. “Seda enam, et viimati lasti siin tiirus püssi vist kaheksakümnendatel,” lisas ta.

Jäätmejaam

• Asub Kundas Lähta teel.
• Ehitab BauEst OÜ, projekteeris Inseneribüroo Urmas Nugin.
• Alustab tegevust järgmisel aastal.