Keegi ei taha halvas korras bussipeatusi

Kui ka peatumismärk on olemas, on sõiduplaani info pahatihti pleekinud ja loetamatu.

FOTO: Montaaž/Meelis Meilbaum

Lääne-Viru maavalitsus on kaardistanud kõigi maakonna bussipeatuste seisukorra. Enim on korrast ära ootekohti Vihula ning Kadrina vallas.

Maavalitsuse töötajad leidsid hulgaliselt peatusi, mis ei ole tähistatud, mille nimi erineb sõiduplaanis olevast või mille asukoht ei ole tuvastatav.

Maavalitsuse ühistranspordi vanemspetsialisti Martin Keskküla sõnul tuleb väga sageli ette olukord, kus bussipeatus paikneb vaid ühel pool teed. “Seega on olnud bussijuhil ja reisijatel  või­malik aru saa­da, kus peatumine ette on nähtud,” lausus Keskküla. Keerulisem on olukord aga nendes peatustes, kus puudub igasugune tähistus. Niisugune on seis olnud juba aastaid ning Keskküla sõnul ei ole maavalitsusele teadaolevalt esinenud ühtegi juhtumit, et keegi oleks peatuse tähistuse puudumise tõttu bussist maha jäänud või poleks saanud bussist soovitud paigas väljuda.

Nähtamatud peatused

ASi GoBus Rakvere regiooni tehnikadirektori Rein Kaljuveeri sõnul on bussijuhid puuduliku peatumismärgistusega harjunud. “Meil sõidavad ühed ja samad bussijuhid ringiratast ning nad teavad, kus reisijad peatumist ootavad, samas ei tohiks buss väljaspool selleks ettenähtud kohta üldse peatuda,” rääkis Kaljuveer. Lisaks on üksikutes kohtades ka ohtlikke peatusi. “Näiteks paigad, kus ei ole bussi peatumiseks vajalikku taskut või on nähtavus halb,” märkis Kaljuveer, kelle sõnul on viimasel ajal peatuste märgistus seoses teede remondiga siiski paranenud.

Maavalitsus on 14 kohalikule omavalitsusele välja saatnud puudustele viitava märgukirja. Ainus piirkond, kus puudusi ei tuvastatud, on Rakvere linn.

Vihula valla keskkonnanõuniku Peep Tõnissoni sõnul on enamik puu­dustega peatusi riigimaanteede ääres ning nende hooldamine ei kuulu omavalitsuse kohustuste hulka. “Raha meil riigiteede äärde bussipeatuste väljaehitamiseks kindlasti ei ole ega tule,” lisas ta ning kinnitas, et siiski võetakse maanteeametiga ühendust ning püütakse leida probleemile lahendus.

Samuti probleemsete üksikjuhtumitega välja paistnud Kadrina valla kohta tõi sealne abivallavanem Jaan Stern välja, et tulenevalt teeseadusest ei tohigi omavalitsus riigimaantee äärde bussipeatusi rajada ning seega ei saa seal asuvaid korrast ära peatusi omavalitsuse süüks panna. Küll aga lubas Stern, et kohe võetakse ette vallateede ääres asuvate bussipeatuste viimine nõuetega vastavusse. “Ka Kadrina valla teedel on puudusi – need me teeme ära, siin ei ole küsimustki,” sõnas ta.

Stern tunnistas, et samuti on paljudes bussipeatustes puudu sõiduplaanid. “Torudesse said sõiduplaanid pandud, kuid need pleekisid päikesepaistes ära, samuti on need pisikese kirja tõttu näiteks pimeduses ning vanematele inimestele loetamatud,” kõneles ta ning lisas, et üldse tuleks välja töötada parem lahendus.

Keegi ei taha vastutada

Ida regionaalse maanteeameti direktori asetäitja August Alberti sõnul ei vastuta aga maanteeamet bussipeatuste nõuetele vastavuse eest.

“Suure tõenäosusega alles kunagi järgmise aasta teises pooles määratakse bussipeatuste korraldamine maanteeameti vastutusalasse ning siis me hakkame ka peatustega tegelema,” rääkis ta. Praegu on Alberti sõnul ühissõidukite liikumine maavalitsuste korraldada ning bussipeatustes oleva info uuendamine kas liini teenindava vedaja või maavalitsuse vastutusalas.

Maavalitsuse ühistranspordi vanemspetsialisti Martin Keskküla väitel aga kuuluvad bussipeatused konkreetse tee haldajale ning seetõttu pole maavalitsus teemaga tegelenud. Tema sõnul püütakse bussipeatuste seisukorra kaardistamise tulemusena koostöös kohalike omavalitsustega ning Ida regionaalse maanteeametiga tõsta ühistranspordi kvaliteeti maakonnas.

Tagasi üles