Lääne-Viru maavalitsus koostas üksikasjaliku ülevaate maakonna bussipeatuste olukorrast ja selgus, et leidub hulk peatusi, kus tähistus puudub või on poolik.
Juhtkiri: Nähtamatud bussipeatused
4. november 2010, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma reidi tulemuste põhjal saatis maavalitsus omavalitsustele puudustele viitava märgukirja. Olukord on aga võrdlemisi komplitseeritud, sest tulenevalt teeseadusest ei tohigi omavalitsus riigimaantee äärde maanteeameti loata bussipeatusi rajada ning seega ei saa seal asuvaid korrastamata bussipeatusi omavalitsuse süüks panna.
Maanteeameti esindaja väidab, et ka nemad ei vastuta veel bussipeatuste nõuetele vastavuse eest.
Praegu peab ühissõidukite liikumist korraldama hoopis maavalitsus ning bussipeatustes oleva info õigsus on liini teenindava vedaja ja maavalitsuse vastutusalas.
Ehk siis ollakse seisus, kus justkui keegi ei vastuta otseselt riigimaanteedel olevate bussipeatuste eest.
Kahtlemata on nii vedaja kui reisija jaoks tühine, et bussipeatuste seisukord on kaardistatud – nemad tahavad vajalikesse sihtpunktidesse sõita. Tõsi, selle kaardistamisega tahetakse parandada ühistranspordi kvaliteeti maakonnas. Kvaliteet tõuseb loodetavasti, kui omavalitsused, maanteeamet ja maavalitsus üheskoos lahendust otsiksid.
Kõigest hoolimata on bussid ometi teedel vuranud ja peatunud ning inimesed sihtkohta jõudnud: märgistuse ja märgistamatusega on harjunud nii reisijad kui bussijuhid. Probleeme võib tekkida aga võõral inimesel, kes ei tea pikaaegsete bussipeatuste asukohta ning lähtub nähtavast ehk märgistusest.
Ja teravamaks probleemiks kui bussipeatuse korrektne tähistus, on inimeste jaoks see, kas ja kui tihti bussid külade ja linnade vahel üldse sõidavad.