Eesti tulevik on roheline ja hõbedane

Foto: Montaaž/Reuters

Paarikümne aasta pärast saab Rakverest Tallinna sõita 160 km tunnis vuhiseva rongiga, mis viib soovijad otse lennujaama. Metsatalus elav inimene võib aga ühissõiduki endale vajalikul ajal koju tellida.

Eesti tahab 2030. aastatel olla sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi ühendatud riik. Selle saavutamise üks peamisi eeldusi on ligipääsetavus ja aegruumiliste vahemaade vähendamine.

Üleriigilise strateegilise planeeringu “Eesti 2030+” projektijuht Kaur Lass rääkis, et tänapäeval tahavad inimesed elada maal nagu linnas. “Asju ostetakse poest, samuti tahetakse suhelda teistega,” selgitas ta.

Kaur Lassi sõnul on Eestis tegemist hajalinnastunud ruumiga, kus on ühtseks tervikuks seotud kompaktsed linnad, neid ümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. “Päris hajaasustuses elab Eestis umbes
23 000 inimest,” lisas ta.

“Eesti 2030+” näeb ette, et paarikümne aasta pärast on Eestis neli tugevat regionaalset keskust: Tallinn, Tartu, Pärnu ning Jõhvi või Narva.

Rakverele suurte keskuste hulgas kohta ei ole, küll on planeeringus välja toodud tosin linna, mida loetakse sõlmpunktideks, mille ümber on oluline linnaregioon ning mille keskuses on tagatud avalikud funktsioonid ja kvaliteetsete teenuste paljusus. Selliste sõlmpunktide hulka kuuluvad Narva ning praegused maakonnakeskused peale Rapla, Jõgeva, Kärdla ja Põlva.

Kaur Lassi hinnangul on asulatel vaja rohkem spetsialiseeruda, et silma paista ja areneda, spetsialiseerumine võib olla nii kultuuri- kui oskustepõhine. “Rapla on tore linn ja ühtlaselt tugev paljudes asjades, aga ega ta millegi poolest silma ju ei paista,” kommenteeris ta.

Lass tõstis esile, et arengu üks võtmeid peitub kindlasti ühistranspordis. “Ühistranspordi osad peavad kindlasti olema omavahel seotud, et ühistransport oleks eelistatud,” rääkis mees ja tõi näiteks, et bussi pealt peaks pääsema sujuvalt rongile ja vastupidi ning ka lennukilt otse rongile. Ja see tähendab, et rongid peatuvad lennujaamas.

“Praegu on ühistransport ennekõike sotsiaalabisüsteem ja seda on vaja muuta,” lisas Kaur Lass.

Tema hinnangul ei ole tarvis, et bussid graafiku järgi iga kolkakülani sõidavad, päris hajaasustusega piirkondades võiks ühissõidukid liikuda tellimisel.

Eesti teedevõrgustikku hindas Lass väga heaks. “Samas on see vaja muuta ohutult sõidetavaks,” tähendas ta.

Paarikümne aasta pärast peab Eesti transpordisüsteem olema üles ehitatud Tallinna-Tartu-Valga, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva suunas toimivale kiirele rongiliiklusele. “Kiire all mõtlen vähemalt 160 km tunnikiirusega sõitvaid ronge, ” selgitas Kaur Lass. Kindlasti on oluline pääseda Eestist rongiga kiiresti mujale Euroopasse. “Islandi tuhapilv näitas, kuivõrd haavatavad on meie ühendused Euroopa teiste paikadega, Rail Baltica kiirrong peab Tallinnast Varssavisse viima kaheksa tunniga,” lausus ta.

Sama meelt oli ka siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Toomas Paaver. “Raudteede arendamine peab olema suunatud kiirusele ja maanteede arendamine ohutusele,” kõneles ta.