Asta Tuusti - õpetajahingega loodusesõber

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asta Tuusti armastab loodust sellest ajast peale, kui ta ennast mäletab. Sagadi looduskooli juhina on aasta õuesõpetajal õnnestunud taimede, loomade ja seente vastu huvi tekitada tuhandetes koolinoortes.
Asta Tuusti armastab loodust sellest ajast peale, kui ta ennast mäletab. Sagadi looduskooli juhina on aasta õuesõpetajal õnnestunud taimede, loomade ja seente vastu huvi tekitada tuhandetes koolinoortes. Foto: Meelis Meilbaum

Sagadi looduskooli juht Asta Tuusti pälvis tänavu aasta õuesõpetaja tiitli kui inimene, kes on aastate jooksul aidanud loodusega sõbraks saada nii lastel kui õpetajatel ning kelle õpetust rakendatakse sadades koolides.

Asta Tuusti asus Sagadisse tööle ligi tosin aastat tagasi ning tema esimeseks ülesandeks sai looduskooli idee kujundamine ja teokstegemine. 1999. aastal tegutsemist alustanud looduskooli programmid, koolitused ja ettevõtmised on osutunud väga menukaks. Praegu külastab Sagadi mõisat keskkonnaõppe eesmärgil keskmiselt 6000 inimest aastas.

Looduskooli kaudu on Tuusti lisaks tuhandetele õpilastele muutnud sadade õpetajate mõtte- ja tegutsemismalle, toonud Eesti haridussüsteemi seostatud loodusnägemuse, praktilise looduse õppimise ja tunnetuse.

“Meil pakutavad keskkonnahariduslikud programmid põhinevad aktiivõppel. Kõigi meelte kasutamine muudab õppimise elamuslikuks ja kogemuslikuks. Teame, et ei me ei suuda siin Sagadis kogu maailma tarkust selgeks õpetada, aga püüame huvi tekitada ja hoida, panna inimesed mõtlema, mis on tegelikult väärtuslik,” rääkis looduskooli juht Asta Tuusti.

Panna lapsed ise uurima

Looduskooli peamine ülesanne on pakkuda meelelisi, loomingulisi või uurimuslikke kogemusi, juhtida inimesi avastustele, uutele teadmistele ning austusele ja hoolele looduse ja keskkonna suhtes.

“Esimesed programmid käivitasime koos Tiina Reintaliga, kes tuli siia tööle umbes samal ajal kui minagi,” ütles Tuusti. Tegevus läks kohe üsna hästi käima, sest koolid olid pakutavast huvitatud. Praeguseks on RMK Sagadi metsakeskuse looduskoolis põhitöökohaga tööl neli inimest, kuid kaasaaitajaid ja programmide juhendajaid on rohkem. Looduskooli tegevus on paljuski suunatud lasteaialastele ja kooliõpilastele. Õpilasprogrammid on välja töötatud riikliku õppekava arvestades ning selle toetamiseks. “Õpetaja teab siia tulles, et see ei ole meelelahutus, vaid uudne õppetund,” lausus aasta õuesõpetaja.

Looduskooli teiseks tähtsaks suunaks on täiskasvanute, eelkõige õpetajate keskkonnahariduslik koolitamine. “Uus õppekava eeldab õpetajalt õuesõppe rakendamist, seetõttu on meie täienduskoolituse juures tähtis roll õuesõppe metoodikal ja looduse interpreteerimisel,” selgitas Tuusti.

Looduskooli juhi sõnul saavad õpetajad koolitustel sageli enesekindlust juurde. “Õpetaja jaoks on oluline ka tõdemus, et ta ei peagi kõike teadma. Kogu loodust ei olegi võimalik selgeks saada. Ei ole võimalik tundma õppida 25 000 liiki taimi, loomi ja seeni, kes meil Eestis elavad. Oluline on metoodika, kuidas jõuda loodust uurides ja avastades tähtsate seoste ja seaduspärasusteni,” kinnitas ta.

Lisaks pakutakse Sagadis vaba aja programme täiskasvanutele ja korraldatakse tasuta üritusi, kus keskkond ja loodus pakuvad avastamisrõõmu igas vanuses uudistajatele.

Väiksest peale loodusega sõbraks

Loodushuvi on Asta Tuustil olnud alati, niikaua kui ta ennast mäletab. Tema lapsepõlvekodu oli Ida-Virumaal Järve mõisa magasiniaidas.

“Vanaisa ostis selle kunagi, kui isa oli neljaaastane. Kodumaja oli paksude müüride ja laiade aknalaudadega. Kui Sagadi mõisa tööle tulin, tekkis kohe mõnusalt kodune tunne,” meenutas naine.

Kohtla-Järve linna piirimail asuvas kodus elati siiski nagu maal, kus ei puudunud suur taluõu, aed ja kartulimaa, kasvatati köögivilja ning peeti loomi.

“Lasteaias ma ei käinud. Ema on rääkinud, et juba väiksena olin toimetanud kusagil puude ja põõsaste all. Üks minu lemmiktegevusi mudilasena oli kividealuse putukamaailma uurimine,” jutustas naine. Tüdruk võis pikalt jälgida sipelgate tegevust või vaadelda tundide viisi leevikeste toimetamist.

“Loodushuvi on mulle ilmselt mingit pidi kaasa sündinud, võib öelda, et “genotüüp” on selline,” naeris Tuusti ja lisas, et kindlasti oli roll ka tema kodul, sest isa oli hariduselt metsamees ja suhtus loodusesse alati austusega.

Keskhariduse omandas naine Kohtla-Järve I keskkoolis ja suundus seejärel Tartu ülikooli bioloogiat õppima.

Asta Tuusti meenutas, et kooliajal oli tal vahepeal tõsine soov minna meditsiini õppima ja arstiks saada. “Inimeste aitamine tundus väga tähtis,” märkis ta. Bioloogia kasuks langes valik alles gümnaasiumis. “See oli siis, kui õppisime üldbioloogiat. Tekkis huvi rakkude ja selle vastu, mis toimub raku sees. Teisalt paelus evolutsioon,” selgitas ta.

Tartu ülikooli bioloogiateaduskonna lõpetaski Asta Tuusti tsütoloogina.

Ka tema diplomitöö käsitles hübridoome – hübriidrakke –  ning oli seotud infarktide varajase diagnostikaga. Valdkond oli uuenduslik. Meetodist, mida Tuusti oma töös kasutas, kirjutati maailmas esimesed teadustööd alles 1970ndatel. Naine lõpetas ülikooli 1984. aastal.

Asta Tuusti oleks võinud pühendada oma tuleviku rakubioloogiale, kuid tundis, et tahab tegeleda inimestega. “Tundsin, et rutiinne laboritöö, mis on teaduse juures väga tähtis, mulle hästi ei sobi,” nentis ta.

Pärast ülikooli asus Asta Tuusti tööle õpetajana. Mõne aasta õpetas bioloogiat ja keemiat Tartu koolinoortele, 1989. aastal kolis aga Lääne-Virumaale, kus temast sai Haljala gümnaasiumi õpetaja. “Mulle meeldis koolis, sobis sealne rutiin, kindel rütm. Kuid kõige tähtsam oli missioon kujundada õpilaste arusaama maailmast kui seostatud tervikust, mille osaks on inimene koos enda kujundatud keskkonnaga. Sai ka selgeks, et 45 minutit nelja seina vahel tehiskeskkonnas pole parim viis looduse õpetamiseks,” rääkis ta.

Kuigi 1990. aastate keskel sai Asta Tuustist maavalitsuse haridusosakonnas kooliinspektor ning hiljem suundus tööle RMK Sagadi metsakeskusesse, andis ta Haljala koolis tunde veel 2008. aastani. “Leian, et õpetajatöö koolis oli mulle väga tähtis. Kui töötada sellises valdkonnas nagu mina ning tegeleda uute metoodikate arendamisega, peab olema seos reaalse koolieluga,” on ta veendunud.

Naine loobus siiski tööst koolis, sest koormus läks liiga suureks. “Mõneti tundsin kooli ja õpilaste ees võlakoormat, mis aina kasvas, sest olin taandunud vaid tundide andjaks mõnel päeval nädalas. Kogu aeg tuli uut ja huvitavat tööd juurde, ühel hetkel tõdesin, et kui asju juurde võtta, peab midagi ära andma,” põhjendas Asta Tuusti.

Kuid ta ei välista, et kunagi veel koolis klassi ette astub. “Kindlasti ei ole ma koolist põgeneja, olen hingelt õpetaja, kes praegu toimetab kuskil mujal ja teeb sisuliselt sama asja.” Lisaks Sagadi looduskooli juhtimisele on Asta Tuustil ka vastutusrikas ja omajagu aega nõudev ühiskondlik amet - mõni aasta tagasi sai temast Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president.

Ka vabal ajal looduses

“Vahel inimesed ütlevad, et
Sagadis on nii ilus, et töö siin ongi nagu ­puhkus. Ükskõik kui huvitav töö on, vajab iga inimene enese laadimiseks aega. Paraku on see tõesti natuke ka elustiil - ma vaatan, et veedan oma vaba aega tihti samuti looduses,” rääkis Asta Tuusti.

Kui võimalik, sõidab ta perega Ida-Virumaale, Kuremäe lähedale maakodusse. Seal on kuuele hektarile rajatud dendropark, kus kasvab 314 liiki puid ja põõsaid. “Suur osa vabast ajast lähebki pargi hooldamise peale,” tõdes naine. Dendropark on avatud ka uudistajatele. “Seal on ekspositsiooniga paviljon, samuti saab osaleda keskkonnaprogrammides “Võõras puu, tuttav puu” ja “Maailma puud”,” tutvustas Tuusti.

Pere kasvatab ka ise aiasaadusi. Ja tema jaoks on suisa põhimõtte küsimus süüa oma kasvatatud kartulit ja porgandit ning harida kasvuhoonet.

“Pean väga tähtsaks, et side maaga on olemas. Ma ei tee seda majanduslikel põhjustel. Eestlased on ajast aega kasvatanud ise oma toitu. Tahan oma vanemate ja vanavanemate tööd selles mõttes jätkata. Kui kasvatad ise oma toitu, suhtud ostetavasse toidusse teisiti,” rääkis ta.

Naisele meeldivad veel kokkamine ja kodukujundamine. Ta arvab, et keskkonnateadlikkus algab just ümbritsevast. “Tahan, et mu ümbrus oleks kõnekas, siis tunnen ma ennast hästi,” kinnitas Tuusti.

Asta Tuustil on ka unistus, mille ta tahaks kunagi ellu viia - käia jalgsi läbi kogu Eesti rannikupiir. Mitte küll ühe hooga, vaid lõikude kaupa. See nõuab omajagu planeerimist, mõnda kohta muidu ei pääsegi, kui ehk talvel ja jääga. Mitmed head tuttavad on talle ennast retkekaaslaseks pakkunud.

Tuusti ütles, et iga inimene peab leidma ühiskonnas oma koha ja missiooni ning ümbritsevale midagi andma. Naine nentis, et tegelikult on selles omajagu omakasupüüdlikust.

“Kõike, mida ma teen, teen selle mõttega, et mul endal, minu lastel ja lastelastel, kõigil inimestel oleks siin maailmas hea, rahulik ja rõõmus olla. Iga inimese nägemus sellest, milline maailm peaks olema, on erinev. Minu jaoks on oluline, et oleks võimalikult palju inimesi, kellele on tähtsad samad väärtused, mis mulle,” kõneles ta.

Samuti märkis Asta Tuusti, et vaatamata loodusearmastusele ei ole ta nii-öelda mürkrohelise mõtteviisiga ning suhtub ümbritsevasse kui seostatud tervikusse.

“See on hämmastav, kuidas inimkond, avastades looduse toimimise seaduspärasusi, on neid rakendades suutnud luua imelisi tehnoloogilisi võimalusi. Samas paneb tehnoloogia meid mõnikord unustama, et meie elu, ka majandus, põhineb fotosünteesil, et meie kultuuri juured on looduses, et inimene on üks liik elurikkuse võrgustikus, mille toimimine tagab elu jätkumi­se Maal,” arutles Tuusti.

Peeter Hussar, hea tuttav ja pikaajaline kolleeg

Asta on hästi tugev pedagoog ja metoodik ning oskab lapsed looduse juurde tuua. Talle on omane asjad hästi läbi mõelda, programmid minuti täpsusega planeerida. Ta oskab oma pilgu ja olekuga panna teisi ennast kuulama.

Asta Tuusti

• Sündinud 11. juulil 1959 Kohtla-Järvel.
• Lõpetanud Tartu ülikooli bioloogina 1984. aastal.
• Töötanud bioloogia- ja keemiaõpetajana aastatel 1989-2008 Haljala gümnaasiumis ning enne seda Tartus.
• Alates 1998. aastast RMK Sagadi metsakeskuse looduskooli juht.
• Pälvis 2008. aastal maakonna aasta koolitaja tiitli, tänavu tunnustati teda kui aasta õuesõpetajat.
• Asta Tuusti on abielus, tal on kolm täiskasvanud last ja üks lapselaps.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles