Keio Soomelt: Kuhu lähed, noortekeskus?

Keio Soomelt. Foto: Meelis Meilbaum

Arvamus ei pretendeeri noorsootööalaseks kirjutiseks, kuna allakirjutanul puudub selleks õigus.

Tegemist on mõttesähvatusega antud teemal lootuses, et sellest saavad ideid nii praegu kui tulevikus noortega tegelevad inimesed.

Avatud noortekeskused

Mida me noortekeskuselt ootame? Tänasel päeval täidab noortekeskus väga tublilt avatud uste rolli. Rakvere noortel on koht, kuhu pärast kooli minna – soe tuba, tegevusvahendid ja noorsootöötaja.

Julgen siiski väita, et sellega on täidetud vaid noortekeskuse vormiline külg. Ka sisulise küljega on tegeletud – projektide abil on nii mõnigi asi ära tehtud. Paraku ei ole sellele vaatamata kujunenud noortekeskusest linna noortekontakte haldavat üksust. Noorsooprojektide loo­mine ja juhtimine on suhteli­selt tagasihoidlik, sest puuduvad kontaktid aktiivsete noortega, kes võtaks ise initsiatiivi. Loo­mulikult on siinkohal ka eran­deid, kuid räägime üldpildist.

Noortekeskus peaks olema aktiivne üksus, kes genereerib ja juhib noorteprojekte, haarates kaasa  linnanoori. Noortekeskuse projektid peavad leidma laiema kõlapinna nii linnas kui maakonnas. Hetkel on noortekeskuse kõige nõrgemaks kohaks habras kontakt aktiivsete noortega, sellest tulenevalt ei sünni haaravaid projekte ja Rakvere avatud noortekeskus ei ole linnas nähtav.

Võib-olla on see pisut idealistlik unistus, kuid teemale mõeldes kerkivad ajusoppidest esile neli peamist vald­konda, millest mina koolinoorena puudust tundsin, kuid mille arendamisele võiks mõelda.

1. Aktiivne noor leiab noortekeskuse näol endale partneri, kes aitab tal organiseerida erineva suunitlusega projekte. Noortele pakutakse nõustamist ja abi projektijuhtimises, rahastamises ja teostuses.

2. Noortekeskus genereerib ja algatab noorteprojekte, millesse on kaasatud nii linnanoored kui partneritena asutused ja ettevõtted. Üldjuhul tekivad ideed projektijuhi ja noorte suhtlusest. Leian, et jätkusuutlikud on peamiselt need ideed, mille genereerimises on osalenud ka otsene sihtrühm. Lisaks kindlustab niisugune tegevus sihtrühma huvi tegevuse vastu.

3. Noor linnakodanik teab, et tal on koht, kuhu minna oma va­ba aega veetma. Lähtuvalt noore inimese aktiivsusest ja initsiatiivist on talle pakutud võimalusi vaba aja veetmiseks ja ta on nendest võimalustest teadlik. Noortekeskuses on inimesed, kellega suhelda ning kellelt vajadusel nõu ja abi küsida.

4. Igal kuul toimub linnas kajastamist väärt sündmus, millesse noored on kaasatud ning mis on suunatud otseselt nendele. Rakveres toimub õppeaasta jooksul vähemalt neli noorteprojekti, mis on linnaülesed, st kaasavad ka teiste omavalitsuste noori ning pälvivad üleeestilist tähelepanu.

Noortele või noortega

Noortekeskuse töös on kõige olulisem mõista, et noorsootöö ei saa olla suhtumisega “teeme noortele”. Eesmärk peab olema “teeme noor­tega koos”, st noored peavad olema projektidesse kaasatud juba planeerimisest alates, muu­tudes seega tarbijatest korraldajateks. Usun, et see aitab kaa­sa nii noorte kaasamisele, pro­jektide sisukusele kui edukusele.

Me ei saa eeldada, et kõik Rakvere linna noored tahavad olla vabatahtlikud korraldajad, kuid on põhjust loota, et teatud grupi vabatahtlike korraldatud tegevused ja projektid on “tarbijaskonnale” huvitavamad, kaasahaaravamad ja seega paremini töötavad.