Teaduslik katsepüük Kadrina paisjärvel päädis kuuekilose haugiga

Kadrina paisjärvel läbi viidud teaduslikul katsepüügil jäi kalavõrkudesse ka 5,92 kg kaaluv haug. Pildil hoiab purakat kalamees Aarne Ruuto, kes tõi ihtüoloogidele oma kummipaadi, et need jäätunud järvelt ikka kalavõrgud kätte ja olukorrast järvel vajaliku ülevaate saaksid.

FOTO: Kadrina vallavalitsus

Kalateadlased on keskkonnaministeeriumi tellimusel sel sügisel kahel korral uurinud Kadrina paisjärve, et teada saada, kes järves elavad ja kas forellid võiksid seal üldse eluneda või rändel sealt läbi liikuda. Forelli ei saadud, kuid jäätunud järves tehtud katsepüügi käigus jäi võrku 5,92 kg kaalunud haugiemand.

Kuigi keskkonnaministeerium võttis juba eelmisel aastal vastu määruse, mille järgi tohib Kadrina paisjärvel kala püüdmiseks kasutada vaid spinningut ja lendõnge, et kaitsta lõhet ja meriforelli, hakati alles nüüd järvel läbi viima ­uuringuid veekogu iseärasuste asjus.

Selle aasta augustis ja oktoobrikuu lõpus läksidki teadlased järvele katsepüüki tegema. Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse ihtüoloog Teet Krause rääkis, et katsepüügid viiakse läbi eri aastaaegadel seetõttu, et erinevaid kalaliike saab kätte erinevatel aegadel.

“Kui tahate enamlevinud röövkala – haugi – püüda suvel, siis ei aita kuidagi isegi väga head võrgud. Haugi lihtsalt saagi hulgas pole,” nentis Krause.

Erinevate kalaliikide püüdmine on vaid üks ülesannetest, mille keskkonnaministeerium oli teadlastele määranud. Muu hulgas peavad nad hindama paisjärve kalastiku seisundit ja dünaamikat, määrama kalaliikide arvukuse domineerivad vanusegrupid jne. “Katsepüügi metoodika toimub ­Euroopa Liidu standardi järgi ja on 26 lehekülje pikkune,” rääkis Krause, kellel on ka 30aastane kalauurimiskogemus.

“Kui lähen järve äärde, siis vaatan kõigepealt üldpilti – veekogu morfomeetriat, järveosade sügavust, kalavööndit, võimalikke kalade liikumisteid. Paisjärv on eutroofne veekogu, mille taimestikurohkus sobib elupaigaks linaskile, haugile ja särjele, ent vähemal määral ahvenale, kes eelistab sügavamaid järvi ja rohkem mesotroofseid tingimusi. Meri- ja jõeforellile meie järvedes valitsevad tingimused ei sobi,” kõneles teadlane, kes siiski lisas, et nad võivad rohke vee korral meie järvi rändel läbida.

“Selles oli minu teada ka see püügikeelu kehtestamise algne mõte, et kaitsta lõhelisi. Minu arvates ei olnud see päris hea mõte,” ütles Krause, kelle sõnul tegid teadlased keskkonnaministeeriumile ettepaneku lõpetada Kadrina paisjärvel lihtõngega püügi keeld.

“Siis saab külarahva mure lahendatud, õngega saab seal püüda haugi, särge ja linaskit. Nende varud on seal head. Meie püükide saagi hulgas olid suured särjed, kehamassilt üle 800 grammi, kes meie väikejärvede kohta on lausa rekordihõngulised, ja lisaks veel kuni 1,6 kilo kaalunud linaskid,” meenutas kalateadlane.

Ta rääkis ka, et 28. oktoobril jäi nende katsepüügil Kadrina jäätunud paisjärvel võrkudesse lausa 5,92 kilo kaalunud haugiisend.

Kadrina mehed sõid läbi uuritud kalu

Sündmused Kadrina paisjärvel said alguse juba 28. oktoobri eelõhtul, kui teadlased kalavõrgud kaheteistkümneks tunniks, kogu ööks järve panid.

Ihtüoloog Teet Krause sõnul panevad nad võrgud vette juhuslikult kahele sügavusele.

“Põhimõte on selles, et teoreetiliselt peaks need kinni püüdma selles piirkonnas liikuvad väiksemad ja suuremad kalad,” nentis Krause.

Kadrina legendaarne kalamees Arvo Sõrm oli valla poolt katsepüüki kaasatud. Õhtul oli teadlastele teeots järvele kätte juhatatud. Hommikul, kui võrke hakati välja võtma, oli Sõrm juba varakult järve ääres. Ja mis ta nägi: järv on jääs mis jääs. Ta võttis kohe kõne teadlasterühmale.

“Nad tulid, nägid olukorda ja ütlesid, et tulevad mõne tunni pärast tagasi. Niikaua tegid katsepüüki allpool – Loobu jõel,” meenutas Sõrm. Kui mõne aja pärast naasti, polnud olukord muutunud.

Teadlaste kummipaat oli sellistes oludes kalapüügiks sobimatu ja nii otsustati sobivat plastpaati otsida aleviku pealt. Sõrmele meenus, et tema sõber saaks ehk aidata.

“Helistasin Ruuto Aarnele, ta oli õnneks kodus. Tuli kohale, võttis paadi sabasse ning saigi hakata võrkusid välja võtma,” rääkis Sõrm.

Katsepüügi päästja Aarne Ruuto jõudis enda sõnul kohale keskpäevaks, mil läks kalavõrkudega parajaks mässamiseks. “Aerudega toksiti jää lahti ja sõideti piki jõge. Tagasi tulles hakati võrke välja võtma.” Ja siis ...

“... tõmmati järve ülemiselt sissejooksult, Neeruti poolt haugipurakas välja,” rääkis Sõrm, keda peaaegu kuuekilone kala ei üllatanudki. Ligi 60 aastat kalu püüdnud mees rääkis, et on ise välja tõmmanud kaheksakilose puraka ja teab nii mõndagi meest, kes on sealtsamast Kadrina paisjärvest mitu kümnekilost välja tõmmanud.

“Mind on raske üllatada. Aga igavesti ümmargune ja jäme haug oli tõesti, kuskil meetripikkune,” oletas Sõrm.

Kui kalad veest väljas, hakati teadust tegema. “Kalad korjatakse sektsioonide kaupa kaussidesse, mõõdetakse ja kaalutakse, määratakse liigid, see, mida nad on söönud, osal ka sugu,” nimetas Krause, kes märkis, et neil ei ole kalu vaja muuks kui analüüsiks.

Küll aga olid rõõmsad need, kes kala endale said. “Praadisin selle suure haugi ära ja panin marinaadi,” meenutas Ruuto.

“Ega ma kade ei ole, mul oleks hea meel olnud, kui ta oleks õnge otsa tulnud. Mind ei jäetud ka vesise suuga, ühe pooleteisekilose praadis naine ära, pani hapukoorekastme peale,” rääkis Sõrm.

    Tagasi üles