Ilma investeeringuteta oleks Rakveres piiritusetootmine lõppenud

Estonian Spirit OÜ ei ole ainult alkoholitootja. Lähiminevikus on ettevõttel valminud koostootmisjaam ja söödatehas, tänu millele on tootmine märksa efektiivsem. Fotol on Estonian Spirit OÜ tegevjuht Arno Kangur. Foto: Kredex

Ehkki Estonian Spirit OÜd teatakse kõige paremini piiritusetootjana, on tegelikult tegu ettevõttega, mis on edukas tänu elektri ja soojuse koostootmisjaama ning söödatehase rajamisele. „Kohe oli selge, et piiritusetootmine tasub end ära juhul, kui rajame koostootmisjaama ja söödatehase. Muidu on piiritusetootmise mõttekus null, sest omahind on liiga kõrge,“ kinnitab Estonian Spiriti juhatuse liige Sven Ivanov. Mõlemad suurinvesteeringud on teoks saanud KredExi väljastatud ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud laenukäenduse abil.

Estonian Spiriti omanikud on neli võrdset eraisikust aktsionäri, kellel tekkis vaba kapital pärast AS Sylvesteri aktsiate müüki Stora Enso Timber OY-le. 2009. aastal osteti pankrotis AS Onistari varad ja hakati hoopis piiritusetootmisele uut elu sisse puhuma. „Alguses ei osanud me piiritusetootmisest midagi arvata, aga kuna Rakvere piiritusetehase üks suuremaid tootmiskulusid oli soojusenergia, nägime kohe, et siin on kõvasti arenguruumi. Ligikaudu 40% kuludest moodustas soojus ja sellega tuli midagi ette võtta. Eesmärgiks sai kulude vähendamine soojusenergia hinna alandamise kaudu ja selleks oli vaja ehitada koostootmisjaam. Kui varem maksime soojusenergia megavati eest 50 eurot, siis praeguseks oleme seda poole võrra vähendanud ja tõenäoliselt kahaneb see number veelgi,” kirjeldab Estonian Spiriti juhatuse liige Sven Ivanov.

2014. aasta alguses Rakveres avatud kohalikul hakkpuidul töötava jaama võimsuseks on 10 MW soojust ja 1 MW elektrit. Sellest võimsusest piisab, et katta Rakvere piiritusetehase energiavajadus ja osaliselt varustada soojusega Rakvere linna kaugküttevõrkugi. Kohalik hakkpuit on soodsam ja ka keskkonnasõbralikum kui varem Rakvere piiritusetehases kasutusel olnud Vene gaas. 4,4 miljoni euro suurust investeeringut toetas 1,7 miljoni euroga Eesti riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel.

Suur abi oli Ivanovi sõnul KredExi väljastatud ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud laenukäendusest: „See ei ole odav lahendus, aga võimaldab pankadelt vajalikku laenu saada. Niisugune võimalus ja riigi finantstugi projektidele on vajalik. KredExi kaudu finantseeritakse projekte, mille tulusus ei ole kõige kiirem, aga mida on vaja. Pangad lähtuvad teistest aspektidest. See sobib keskmisest kõrgema riskiga ettevõtmistele. Skeptikud küsisid, miks kulutada nii suur summa, aga kui kalkulaator kätte võtta ja arvestada, et me tarbime 50 000 megavatti aastas, on tasuvus kiire ja lisaks ei pea me olema Vene gaasitoru otsas. Ilma selle investeeringuta poleks me suutnud Rakvere piiritusetehast käigus hoida.“

Samuti käendas KredEx teise Estonian Spiriti suurinvesteeringu – söödatehase – ehitamiseks LHV Pangast võetud 1,33 miljoni euro suurust laenu. Tehas valmis 2013 ja anti käiku 2014 kevadel. Sven Ivanov jutustab: „Piirituse tootmisest jääb üle läbikääritatud teravili, kust alkohol on välja võetud. Varem läks see lihtsalt põllule väetiseks. Pidime seda vedama, laotama, sellega tegelema, kogu protsess tekitas kulusid. Nüüd on see pööratud rahaks. Tegu on proteiinirikka kõrge lisandväärtusega loomasöödaga. Pärast investeeringu tegemist söödatehasesse kogu vedelal kujul alles jäänud teravili kuivatatakse ja granuleeritakse ning selle eest makstakse adekvaatset raha. Kui me enne ostsime kolm kilo vilja ja viisime jäägi põllule, siis praegu saame ühe kilo hinna tagasi. Söödatehas on meie jaoks üheselt jääkide vähendamise ja käibe parandamise investeering.“

Tehase tehnoloogia on Prantsusmaa firma Maguin Interes projekteeritud ja tarnitud. Uues tehases on võimalik aastas töödelda kuni 10 000 tonni loomasööta, nominaalvõimsuseks arvestatakse 5000 tonni. Mis samuti oluline: tehas aitab väärtustada Eesti põllumehe toodetud teravilja.

„Kui alguses pelgasime, et äkki jääb selline sööt meie põllumeestele võõraks, on meil praegu kena koostöö Rakvere Piimaühistuga ja müüme kõik neile. Hirm, et peame seda Prantsusmaale vedama hakkama, oli asjatu. Teeme koostööd kohalike veterinaaridega, kes määravad ratsioone ja jälgivad sööda omadusi, et tulemus oleks parim, et loomadel nii-öelda karv läigiks,“ kommenteerib Ivanov.

Estonian Spiriti kaks suurinvesteeringut on tänaseks tehtud, tootmine muudetud efektiivseks ja nüüd tuleb keskenduda mahtude kasvatamisele. Rakvere piiritusetehase võimalik tootmismaht on viis miljonit liitrit aastas, praegu on see arv kolm korda väiksem.

Mida enam suudetakse müüa piiritust, seda rohkem tuleb toodangut söödatehasest. „Küsimus on, kui palju piiritust müüa suudame, aga eks seegi näitab kasvutendentsi. Teise suurema tooterühmana toodame viina ja muid alkohoolseid jooke, mida valmistame Moel. Piiritus on üsna piirkonnakeskne toode, lõuna suunal Leedust ja põhja suunal Soomest meilt suuremad kogused kaugemale ei lähe. Pisemate partiidena saadame oma toodangut kaugemalegi, aga see pole märkimisväärne,“ räägib Ivanov. See-eest mahepiirituse tootmismahud on igal aastal kasvanud, 85% sellest läheb Šveitsi alkoholimonopolile ehk Euroopa Liidust välja. Ivanov ütleb, et Estonian Spiriti spetsialiteet ongi rohkem individuaalsema lähenemisega piirituste tootmine, mis ei ole masstoodang. Tavapiiritusega pole võimalik mahte kiiresti kasvatada.

Küll on aga sel aastal hüppeliselt kasvanud samuti Estonian Spirit OÜ-le kuuluvas Moe Peenviinavabrikus valminud toodete müük. „Mitmel varasemal aastal kulus kogu energia Rakvere investeeringute lõpetamisele, nüüd oleme otsinud ja leidnud uusi edasimüüjaid. Indiasse müüme neljandat aastat, aga nüüd pääsesime oma maheviinaga Itaalia turule, Rootsi ja Soome on praegu töös, väiksemates kogustes saadame oma peenviinasid ka Saksamaale, Taani, Prantsusmaale ja Beneluxi maadesse. Töötame kvaliteetsemas sektoris, kaubamajadesse ja marketitesse me ei trügi, meie peenviinasid võib leida ikkagi keskmisest nooblimates restoranides,“ avab Ivanov ettevõtte tootmis- ja müügistrateegiat.

Estonian Spirit võtab sageli osa mitmesugustest messidest ja kuna nende tootevalik on laienenud, suudetakse järjest enam ligi meelitada suuri hulgimüüjaid, kes omakorda oskavad oma klientidele soovitada neid kui adekvaatseid piiritusetootjaid. „Ülemaailmselt näitab tõusutendentsi nõudlus igasuguste väikesele tarbijasegmendile mõeldud toodete järele: koššer, orgaanika, gluteiinivabadus, spetsiaalsed üheviljapiiritused. Näiteks meie Sangaste rukkipiiritus on täiesti ainulaadne kogu maailmas,“ tunneb Ivanov uhkust. „Hinnaostjaid on meie koostööpartnerite seas umbes 25%. Rakvere piiritusest jookide tootjad positsioneerivad end reeglina keskmisest kõrgemal kvaliteedi- ja hinnatasemel.“

Estonian Spiriti ettevõtetes töötab praeguse seisuga kokku 45 inimest. Tegevuse efektiivistamisest saab rääkida vaid mahtude suurendamise kontekstis. „Müügimahtude suurendamisel saaks muidugi suurema käibe ühe töötaja kohta. Aga tänu tehtud investeeringutele oleme juba praegu praktiliselt saastevaba ettevõte, on vaid see, mis korstnast tuleb ja suts pesuvett kanalisatsiooni. Väravatest tuleb sisse ainult algtooraine ehk teravili ja välja lähevad piiritus ning pakendatud viin. Enam efektiivsemalt jääke ära kasutada ei saa, isegi jääksoojuse müüme linnavõrku. Inimeste arvu saaks ehk kokku tõmmata, aga paljud asjad sõltuvad meil inimese maitsemeelest ja masinatel seda teadupärast ei ole. Kui toodaksime autokütust, saaks ehk kuue-seitsme inimese võrra koomale tõmmata, aga praegu meil seda mõtet ei ole. Linnavalitsuse poole pealt on meid suurepäraselt vastu võetud, osaliselt on tänu meile ju soojahindki langenud; mõjutame küll vaid umbes kümnendikku linna soojamahust. Peale kõige muu on Rakvere ju linn, kus enamik soojusest tuleb taastuvenergiast,“ võtab Sven Ivanov jutuajamise kokku.

Kui Rakvere ja Moe piiritusetehaste eelmised omanikfirmad panustasid toodetele ehk piiritusele ja viinale, siis nüüd ollakse end tõestanud komplekssemate tegijatena.

Kommentaar:

Foto: Kredex

Jarmo Liiver, KredExi ettevõtlusdivisjoni juht

Tunnustamist väärib Estonian Spirit OÜ tegevus piiritusetootmise taaskäivitamisel, kuna Eestis ja eelkõige Rakveres on sellel tegevusalal pikaaegsed traditsioonid ning see võimaldab kohalikku toorainet senisest enam väärindada.

Projektis on hästi läbi mõeldud tooraine maksimaalne kasutamine. Piirituse tootmisel tekkivad kõrvalsaadused on tooraineks loomasööda tootmisel ja kohalikku hakkpuitu kasutatakse ka elektri ja soojuse koostootmisjaamas.

Estonian Spiriti peamisteks tugevusteks on kogemustega juhtkond, pikaajalistel traditsioonidel põhinev tootmine ja omanike võime ettevõtet käivitusperioodil rahaliselt toetada.