Vao pagulaskeskusest on tänavu omavoliliselt lahkunud 20 inimest

Vao pagulaskeskust on tänavu mitu korda rünnatud ja seegi võib olla üks inimeste lahkumise põhjus.

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Alates eelmise aasta jaanuarist on Vao pagulaskeskusest omavoliliselt lahkunud 29 inimest, neist 20 sel aastal.

Vao ajutise varjupaigataotlejate majutuskeskuse juhataja Jana Selesneva ütles, et lahkujate seas on kõiki: mehi-naisi, noori-vanu. Lahkutakse ka kogu perega. “Isikud on pärit erinevatest riikidest,” sõnas keskuse juhataja.

Selesneva selgitas, et ajutise varjupaiga taotlejad peavad olema õhtul kella kümnest kuni hommiku kella kuueni majutuskeskuses. Kui nad soovivad kuhugi sel ajal minna või on kuskil ära, siis peavad tegema avalduse, kus nimetavad minemise põhjuse ja eesmärgi ning jätavad kontaktandmed. Samuti teatavad tagasituleku aja. Kui isik lahkub ette teatamata, teavitatakse Selesneva sõnul sellest politsei- ja piirivalveametit.

Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses on ikka ette tulnud juhtumeid, kus varjupaigataotleja lahkub menetluse keskel omavoliliselt majutuskeskusest, sõnas Ida prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistik. Eelnevatel aastatel on taoliste juhtumite arv aastas jäänud alla viie. Käesoleval aastal on kadumisi olnud paarkümmend. “Kadumiste arvu tõus on selgitatav sellega, et kasvanud on ka taotlejate üldarv,” selgitas Kivistik. “Info kadunud inimese kohta jõuab kõigile operatiivtöötajatele ning teda otsitakse. Kui ta tabatakse, on võimalus taotleda kohtult luba tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.”

Harkus asuvast välismaalaste kinnipidamiskeskusest ei ole inimesel võimalik lahkuda. Kinnipidamiskeskusest vabastatakse inimene siis, kui tema kinnipidamise aluseks olnud asjaolud ära langevad. Näiteks kui ta riigist välja saadetakse.

Eestist ära minna pole ajutise varjupaiga loa taotlejal võimalik, sest menetlemise ajal ei ole tal kehtivaid dokumente. Ainsaks dokumendiks on varjupaigataotleja tunnistus, kuid sellega reisida ei saa.

Kui varjupaigataotleja lahkub sellest teavitamata, siis Kivistiku sõnul tehakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul tema varjupaigataotluse suhtes tagasilükkav otsus. Pärast seda, kui inimese taotlus on tagasi lükatud, ei ole ta enam varjupaiga taotleja, kaotades õiguse saada seadusega määratud abi.

“Vao keskusest või ka mujalt lahkunud varjupaigataotlejad üldjuhul lahkuvad Eesti piiridest ja viibivad suure tõenäosusega mujal riigis,” jätkas Kivistik. Juhul kui ta teises riigis tabatakse, saadetakse ta tagasi sinna riiki, kus ta varjupaika on taotlenud. Eestis on tal võimalus esitada uus ehk korduv varjupaigataotlus.

Tagasi üles