Mart Raudsaar: Kas peavalu ravi giljotineerimise läbi?

Mart Raudsaar Foto: Sille Annuk / Postimees

Riigikogus on teisele lugemisele jõudnud nn allika­kaitse eelnõu 656 SE, mille esitajad on väitnud, et eelnõu osas on jõutud ajalehtedega kompromissile ning selle jõustumisel ei juhtu mitte midagi erilist: ajakirjanduse eetikakoodeksi alusel tegutsevatel ajakirjanikel pole jätkuvalt midagi karta.

Suurt osa Eesti ajalehti esindava Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevjuhina ei saa ma kahjuks kummagi väitega nõustuda. Jah, allikakaitset puudutavas osas on eelnõu muutunud EALLi poolt vaadates paremaks, ent jätkuvalt soovime eelnõust välja jätta ennetavate kahjuhüvitiste punkti.

Ka praegu on võimalik ajakirjandusväljaandeid au ja väärikuse rikkumise eest kohtusse kaevata, mistõttu ei saa nõustuda väitega, nagu ennetavad kahjuhüvitised iseenesest muudaksid au ja väärikuse rikkumise eest kohtusse kaebamise kuidagi hõlpsamaks. Juba praegu on ajakirjandusväljaandeid kohtusse kaevatud ning kompensatsiooni saadud. Kõige suurem Eestis mõistetud hüvitis ulatub 200 000 kroonini.

Tõsi, võlaõigusseaduse paragrahvi 134 teine lõige ütleb, et “… mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab”. See võib tähendada, et hagejal on liialt suur tõendamiskohustus. Selle punkti muutmine võiks olla kõneaineks, kuid EALLi meelest ei täida ennetavad kahjuhüvitised seda eesmärki, et teeksid väljaannete kohtussekaebamise iseenesest lihtsamaks.

EALLi käsutuses olev justiitsministeeriumi seletuskiri ütleb, et au ja väärikust võib rikkuda igaüks. Järelikult võib kahjuhüvitist mõista välja nii ajakirjandusväljaandelt, blogijalt kui tänaval valitsust sarjanud kodanikult, kui tema kriitikat võib tõlgendada laimuna.

Eesti Ajalehtede Liidu meelest võib see kitsendada kodanike põhiõigusi, mitte üksnes ajakirjandusvabadust, mistõttu oleme pöördunud hinnangu saamiseks Eesti vabariigi õiguskantsleri Indrek Te­de­ri poole. Meie mee­lest ei saa nõu­da adekvaat­selt hüvitust rikkumise eest, mis võib juhtuda tulevikus.

EALL nõustub riigikohtuga, kes on väljendanud arvamust, et karistava iseloomu tõttu võiks ennetava kahjuhüvitise asemel täiendada karistusseadustikku. Ennetavate kahjuhüvitiste väljamõistmine võib liialt koormata Eesti niigi koormatud kohtuid, samuti on kohtunikud raske ülesande ees, kui suur ühel või teisel juhtumil peaks olema ennetav kahjuhüvitis. Kui eelnõu 656 SE saab tegelikkuseks, võidakse selle määramisel arvestada tulevikus õigusrikkuja varalist seisundit.

Mida see tähendaks ajakirjandusväljaannetele? Ühelt poolt peab karistus olema piisav, ent teisalt ei tohi ta muutuda poliitiliseks instrumendiks, kui ühel või teisel poliitilisel jõul võiks tekkida soov väljaandeid suukorvistada. Praegusel hetkel puudub Eesti Ajalehtede Liidu liik­mes­leh­tedel kindlus, et eelnõu 656 SE kasutatakse üksnes ajakirjanduse kvaliteedi tõst­miseks.

Meenub ju kas või ETV saade “Foorum”, kus justiitsminister seadis kahtluse alla ajakirjanduse eetikakoodeksi piisavuse - sellest üksi ei piisavat hea ajakirjanduse tegemiseks.