Rakvere lihakombinaadis oli ammoniaagiga probleeme ka päev enne õnnetust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile olid lihakombinaadi fuajees hukkunud töömehe mälestuseks leinaküünal ja mustas raamis pilt.
Eile olid lihakombinaadi fuajees hukkunud töömehe mälestuseks leinaküünal ja mustas raamis pilt. Foto: Marianne Loorents

Rakvere lihakombinaadi töötaja sõnul oli kombinaadis ammoniaagiga probleeme juba päev enne ühe inimese surma ja kolme inimese vigastusega lõppenud õnnetust.

Esmaspäev Rakvere lihakombinaadis on vaatamata nädalavahetuse tragöödiale rahulik. Omavahel räägitakse vaikselt, inimesed seisatavad fuajees lahkunud kaastöötaja küünaldega ääristatud foto ees.

Õnnetuspaigal tehakse veel parandustöid, teistes osakondades on tavaline tööpäev. Lihakombinaadi töötajate sõnul teatas juhtkond neile toimunust paberi kaudu teadetetahvlil, kuid õnnetusest oldi teadlik juba meedia vahendusel varem.

Kauaaegne lihakombinaadi töötaja räägib, et juba päev enne õnnetust oli kombinaadis ammoniaagiga probleeme. “Esimene kelluke helises reedel, enne lõunat aeti meid töökohalt minema, oli ammoniaagilõhn.

Istusime koridoris, kuni ruume tuulutati. Siis läksime tagasi tööle,” jutustab üle 20 aasta lihakombinaadis ametis olnud mees.

Teises osakonnas töötavad naine ja mees ütlevad, et nende tööruumides reedel ammoniaagilõhna ei olnud. Naistöötaja meenutab, kuidas ta laupäeval oli ärevalt mõelnud, kes hukkunu on. “Puutusin temaga vähe kokku, aga tore mees oli. Üldiselt naljamees,” räägib naine. Ta lootnud veel esmaspäeva hommikuni, et äkki pole tegemist tema pikaajalise töökaaslasega. “Täna hommikul oli Paveli pilt siin koridoris ja siis vaatasin, et tema oligi. Kahju, et niimoodi läks,” nendib proua, kelle sõnul nad kaastöötajatega õnnetusest rääkinud pole. “Igaüks teeb oma tööd vaikselt edasi,” sõnab ta.

Teises osakonnas oli teema õhus olnud kogu päeva. “Ammoniaak on ikka teema. Ega sellest suurt ei tea,” lausub tootmisosakonna töötaja. “Aga hirmu pole,” kinnitab ta.

Õnnetuses hukkunu oli keskealine ammoniaagiga töötavate külmutusseadmete masinist, kes oli selles valdkonnas ametis olnud terve oma töömehe elu. Kaks kannatanut anti meedikute hoole alla.

Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla rääkis, et üks kannatanu, 56aastane meesterahvas, on ravil nende juures. “Tegemist on süüvituspõletusega ja teda sai ravida üldhaiglas. Tema seisund on kontrolli all,” lausus Kiisküla. Teine kannatanu, 53aastane meesterahvas, saadeti tema seisundi tõttu ravile Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Häirekeskus sai õnnetusteate laupäeval kell 10.48. Ammoniaagileke suleti kella 11.15ks. Elanikkonnale ohtu ei olnud.

Päästjad määrasid ohutsooni hoone sees, kuhu inimestel erivarustuseta siseneda ei lubatud. Sündmuskohale sõitsid erikeemiavarustusega päästjad Kohtla-Järve päästekomandost, kes sisenesid keemiasukeldumisülikondades ohutsooni ning selgitasid välja, et mahutist ammoniaaki enam ei leki. Kella poole kaheks tuulutasid päästjad ruumid ja andsid objekti omanikule üle.

HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm avaldab kaastunnet hukkunud töötaja perekonnale ja lähedastele. Soormi sõnul on hukkunu lähedastele pakutud leinanõustamist ja rahalist abi. Samuti on ettevõte pakkunud kannatanutele ja nende lähedastele psühholoogilist ning rahalist tuge. “Teeme kõik selleks, et kannatanud saaksid võimalikult kiiresti tööle naasta,” sõnas ettevõtte juht.

Õnnetust uurib edasi HKScan Estonia koostöös tööinspektsiooni ja politseiga ning täpsem info selgub uurimise lõppedes.

Rakvere lihakombinaadis toimub tootmine esmaspäevast reedeni. Laupäeviti tehas ei tööta ja siis tehakse hooldustöid. Traagiline tööõnnetus juhtus külmtootmise kompressori tsehhis tehtud tavapärase hoolduse käigus.

Mis on ammoniaak?

Ammooniumhüdroksiidi viieprotsendilist vesilahust tuntakse nuuskpiirituse all.

Ammoniaak on normaaltingimustel spetsiifilise terava ja ärritava lõhnaga värvitu sööbiv gaas. Ainet transporditakse rõhu all veeldatult. Veeldatud olekust läheb kiiresti gaasilisse. Atmosfääris moodustab külma valge udupilve, mis püsib maapinnal. Soojenedes tõuseb gaasipilvena üles.

Oksüdeerivate gaasidega kokkupuutel moodustab plahvatusohtliku segu. Sobivas kontsentratsioonis ja välise süüteallika korral tuleohtlik.

Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina-kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral võib tekkida raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, sealhulgas kopsuturse. Võimalik on äkksurm.

Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka. Kontakt veeldatud ammoniaagiga põhjustab söövitust ja raskekujulisi külmakahjustusi.

Väljas viibides tuleb liikuda risti tuule suunaga ohualast kaugemale, vältides madalamaid kohti ja kattes hingamisteed. Kui ohualast pole võimalik lahkuda, siis tuleb varjuda siseruumidesse, kuid mitte keldrisse. Nii autos kui siseruumides olles tuleb sulgeda uksed ja aknad ning lülitada välja ventilatsioon.

Tagasi üles