Elektrikatkestused panevad kannatuse proovile

Augustitorm tegi Eismal ja selle ümbruses suurt laastamistööd. Viltused puud kukuvad veel praegu elektriliinidele.

FOTO: Arvet Mägi

Eriti rängalt augustitormis räsida saanud Eisma, Kiva küla ja selle lähiümbruse elanikud maadlevad sagedasti pidevate elektrikatkestuste ja Eesti Energia rikketelefoniga.

Eismal ja Kiva külas kadus elektrivool möödunud esmaspäeva õhtul kell 22. Kui Kiva külavanem Ahto Kuum Eesti Energia rikketelefonile helistas ja rikkest teatas, ütles automaat talle, et rike parandatakse hommikul kella kuueks.

“See on täitsa absurd, sest kui on tegemist kõrgepingeliini rikkega, ei tee pimedas seda mitte keegi,” oli külavanem veendunud.

Sagedased katkestused

Et järgmise päeva hommikuks elekter tagasi ei olnud, helistas Kuum uuesti, siis vastas automaat, et vool tuleb kell 14. Kell 14 öeldi, et elekter tuleb kell 16, ja kell 16, et rike parandatakse kella 18ks.

Kell 18 teatas automaat, et rikke parandamine pikeneb järgmise päeva kella 14ni. Elekter tuli tagasi kolmapäeval kell 12.

Ahto Kuum leidis, et rikketelefon on täiesti mõttetu asi ja Eesti Energia hoiab oma kliente infopuuduses.

“Kui ma tean, et vool on kaks või kolm päeva ära, oskan arvestada ja muretsen generaatori - elu käib mingil määral edasi,” lausus külavanem, kellel on Kiva külas ka väike puiduettevõte, mis töötamiseks voolu vajab.

Ettevõtluses annab töö seiskumine kas või päevaks kohe tunda.

“Teadnuks ma, et vool alles kolmapäeva hommikul tuleb, oleksin teisipäeva hommikul kohe generaatori muretsenud,” sõnas Kuum, kuid lisas, et mis mõtet on vallast generaatorit tooma minna, kui Eesti Energia lubab, et kahe tunni pärast on vool tagasi.

Samas arvas ta, et Eesti Energia võiks kindlaks teha rikke ulatuse ja öelda pigem pikema aja parandus­töö­deks, selmet iga kahe tunni tagant uut kellaaega teatada.

Elektrikatkestused on sealkandis pärast 8. augusti tormi aga sagedased, sest marutuul võttis suured metsad maha.

Puud, mis kõrgepingeliini läheduses riigimetsa alal veel püsti jäid, on maha võetud, erametsaomanikud ei ole külavanema arvates ilmselt julgenud käsisaega minna kõrgepingeliini juurest puid langetama.

“Ümberringi suurt metsa pole ja iga väiksema tuulega kukuvad alles jäänud puud liinile,” kirjeldas Kuum tekkinud olukorda.

Viimane elektrikatkestus pani külavanema kannatuse sedavõrd proovile, et ta teavitas elektriprobleemidest ka Vihula valda.

Abivallavanem Urmas Osila mõistis, et vallaelanikud pöörduvad oma murega kõigepealt valda, kuid nemad on sama targad kui kodanikki ega oma lisainfot.

“Teated plaaniliste katkestuste kohta tulevad valda, aga Eesti Energia võiks teatada ka avariilistest katkestustest,” leidis abivallavanem ja lisas, et teades vallaelanike elektrimurest, saaks vald elektrigeneraatori laenata ja vajadusel neid isegi juurde osta.

Siinkohal meenutas Osila kohalike omavalitsuste hiljutist kohtumist Eesti Energia esindajatega. Koosviibimise käigus lepiti kokku, et vallad koostavad nimekirja oma piirkonna objektidest, kus elektrikatkestuse korral on vaja kõige kiiremini ühendus taastada, ja esitavad selle Eesti Energiale.

Brigaad valves

“Loomulikult võime öelda, mis on elutähtsad asjad ja mis mitte, aga tavainimesele on ka see tähtis, et tema külmkapp töötaks,” kõneles Osila, kes on püüdnud rääkida sellel teemal ka inimestega Eesti Energia juhtkonnast. “Minu arust on tegemist robot-ettevõttega.”

Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann selgitas, et jaotusvõrgu brigaadid on ööpäev läbi valves ja valmis oma teeninduspiirkonna piires välja sõitma. Võimalusel ja sõltuvalt rikke iseloomust tehakse parandustöid ka öösiti. Näiteks alajaamas tekkinud riket saab üldjuhul parandada ööselgi, samas metsas liinile langenud puu eemaldamisega on ohutum oodata hommikuni.

“Rikete korral teeme ka kaugjuhtimise teel ümberlülitamisi, et taastada toide võimalikult kiiresti seal, kus see on võimalik. Siiski ei ole kaugjuhtimise teel võimalik kõiki liine taaspingestada ning seetõttu on jaotusvõrgu rikkebrigaadid alati valves,” kõneles Bachmann.

Pressiesindaja sõnul üritab jaotusvõrk prognoosida rikke parandamise aega võimalikult täpselt, lähtudes rikke iseloomust ja teadaolevast informatsioonist, kuid mõnikord ei osutu prognoosid täpseks.

Näiteks ühe rikke parandamisel ja liini taaspingestamisel võib selguda järgmine rike, rikke parandamine võib osutuda planeeritust keerulisemaks ning seetõttu kulub voolu taastamiseks planeeritust rohkem aega.

“Tugevate tuulte ajal on rikete parandamine samuti raskendatud, sest rikkeid tekib järjest juurde ja nii pikenevad ka ajad. Ulatuslike rikete korral, näiteks tormide ajal, venivad ajad paraku samuti pikemaks,” märkis pressiesindaja.

Tagasi üles
Back