Kunda Nordic Tsement on kogu tänavuse aasta erinevate ettevõtmistega tähistanud 140 aasta möödumist tsemenditootmise algusest Eestis. Teisipäeval peeti Kundas infopäeva, kus tõdeti, et majanduslangus on lõppenud.
Tsemendirahvas näeb tulevikus valguskiirt
25. november 2010, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein rääkis, et ehkki tsemendimüük on Eestis praegu 2001. aasta tasemel ja Baltikumi kolmest tsemenditehasest kaks sisuliselt üleliigsed, vaatab Kunda Nordic Tsement tulevikku lootusrikkalt.
Tehase müügidirektori Imre Leetma sõnul on oluliseks majandusnäitajaks tsemendi tarbimine elaniku kohta. “Kui buumiaastatel oli see näitaja Eestis 500 kilogrammi kanti, siis praegu on vastav hulk 190 kilogrammi, samas on Baltikumis Eesti vastav näitaja stabiilselt kõige kõrgem olnud,” lausus Leetma.
Tulevik kuivmenetlusel
Kunda Nordic Tsemendi müügidirektor tõi kurioosumina esile, et Eestist nii pindalalt kui ka elanike arvult suuremas Lätis tarbitakse tänavu tsementi vaid õige pisut rohkem kui Eestis. “Aasta esimesel üheksal kuul oli Eesti tarbimine isegi suurem, alles oktoobris kaldus kaalukauss napilt Läti kasuks,” kõneles Imre Leetma.
Tsemendi müüginumbrid näitavad Leetma hinnangul, et majanduslanguse periood on möödas. “Meie hinnangul võiks 2011. aastal tsemenditurg tõusta pessimistlike prognooside kohaselt seitse ja optimistlike ennustuste kohaselt kümme protsenti,” lausus ta.
Kunda Nordic Tsemendi keskkonnajuht Kalle Kikas ütles, et keskkonnaga seotud probleemide edasiseks lahendamiseks on vaja uusi tehnoloogiaid, sest praegustest võetakse maksimum.
Kikase sõnul käivad tasuvusuuringud kuivmenetlusel põhineva tehase rajamiseks. Meelis Einstein lisas, et oluliseks sammuks on uue Toolse-Lääne lubjakivimaardla kasutuselevõtt Toomla külas.
“Kaevandamisloa taotlus on esitatud ja meie hinnangutel jätkuks praeguste maksimaalsete tootmismahtude juures sealsetest varudest 67 aastaks,” lausus Einstein.
Kalle Kikas märkis, et Euroopa Liidu direktiivid arvestavad parima võimaliku tehnoloogiana just kuivmenetlust ja selle kohaselt oleks ühe klinkritonni valmistamisel CO2 heitmekogus alla 800 kg.
“Kundas on praegu vastav kogus omajagu üle tuhande kg, CO2 kvootide tasuta jagamisel arvestatakse aga parima võimaliku tehnoloogiaga,” selgitas Kikas.
Ka energiakulu klinkri ning tsemendi valmistamisel on praegu Kundas kasutatava märgmenetluse puhul ligi kaks korda suurem kui kuivmenetlusel.
Tööohutus on oluline
“Omanikud on alates 1992. aastast Kundasse investeerinud 1,3 miljardit krooni, see näitab, et huvi siin tsemenditootmist edendada on olemas,” kõneles Meelis Einstein. Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor lisas, et kuivmenetlusel töötava tehase ehitamist ei otsustata järgmisel ega ilmselt ka ülejärgmisel aastal, kuid kindlasti on see ainus perspektiiv, sest euroliidu direktiivid muudavad märgmenetlusel tsemenditootmise ajapikku mõttetuks.
Firma haldusdirektor Arvo Vainlo rääkis, et viimasel ajal on tsemenditehases prioriteediks kerkinud tööohutus. Kui halvematel aastatel on Kunda Nordic Tsemendis olnud kümme tööõnnetust, siis mullu oli neid Vainlo sõnul kaks, tänavu aga paraku juba neli.
“Kahjuks on enamik õnnetusi põhjustatud töötajate hooletusest ja õnnetused juhtuvad aastast aastasse sama moodi,” lausus Vainlo.
Olukorra paranemise trendi on aga märgata Kunda Nordic Tsemendi territooriumil tegutsevate alltöövõtjate puhul. “2008. aastal oli alltöövõtjatel üheksa, mullu kuus ja tänavu kolm tööõnnetust, nii et trend on igati õige,” ütles Arvo Vainlo.
Tehas
• 2009. aastal toodeti Kundas 448 529 tonni klinkrit ja 326 200 tonni tsementi.
• Tippajal on aastane kogutoodang ulatunud 1,7 miljoni tonnini.