Jeld-Wenis sattus korraga tööõnnetusse kuus inimest

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeld-Wen Eesti AS tehase tootmisruum Rakveres.
Jeld-Wen Eesti AS tehase tootmisruum Rakveres. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Eelmise nädala reedel juhtus Rakveres uksi valmistavas Jeld-Wen Eesti AS tehases tööõnnetus, tööinspektsiooni andmetel said kergelt vigastada kuus inimest.

Tööinspektsioon alustas õnnetuse põhjuste selgitamist.

Jeld-Wen Eesti AS kommunikatsioonijuht Sven Lillepalu selgitas, et ilmselt põhjustas tööõnnetuse mitmete ning erinevate mõjurite koosmõjus tekkinud hapnikutaseme langus tootmisruumis. Mõjuritest nimetas ta erakordse külma tõttu suletud aknaid, mis olid viimati avatud eelmisel päeval. Hoones töötas kolm kahveltõstukit. Hoone ventilatsioon oli suunatud õhutagastusrežiimile ja peale puhastamist suunati õhk tagasi hoonesse.

Kokku kontrollis kiirabi 6 töötaja seisukorda ning kontrolli tulemusel neil tervisekahjustusi ei tuvastatud.

Olukorra kordumise vältimiseks õhutati hoone korralikult ja otsustati, et õhutamine peab toimuma iga kahe tunni järel. Samuti avati püsivalt üks-kaks akent ja ventilatsioonisüsteem seadistati ümber nii, et hoonest väljuvat õhku enam ruumi tagasi ei suunatud.

“Oleme eelmise nädala õnnetusest õppinud ning juba sisse viinud või viimas erinevaid parendavaid rutiine, et vältida sellise olukorra kordumist,” kinnitas Lillepalu.

Tööinspektsiooni andmetel registreeriti Jeld-Wenis eelmisel aastal 37 tööõnnetust, millest 27 olid kerged, 9 rasked ja ühe tööõnnetuse tagajärjel inimene suri.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja ütles, et Jeld-Wen Eesti AS on võetud suurema tähelepanu alla. Mullu külastas tööinspektsioon ettevõtet üksteist korda. ”Selline tihe ettevõtte külastamine saab toimuma seni, kuni näeme, et ettevõttes tööohutust ja tööergonoomikat puudutavad numbrilised näitajad on paranenud,” kinnitas Oja. Tema sõnul tööinspektsioon mõistab, et kui palju ettevõtet ei kontrollita või kui tõsiselt ka ettevõtte juhtkond ei suhtu tööohutusse, jääb üle 600 töötajaga tootmisettevõttes alles rida riske ja inimesed saavad vigastada. “Seetõttu peame tähtsustama ohutuskultuuri alast teavitustegevust, seda nii aktsiaseltsis Jeld-Wen Eesti, kui ka teiste ettevõtete osas, et uued töötajad oleksid tööohutusest teadlikumad ja oskaksid ohte vältida.”

“Tööõnnetusi on küll palju, kuid oluline on märkida, et Jeld-Wen Eesti AS töökeskkonnaspetsialist ja juhtkond registreerivad kõik tööõnnetused,” kommenteeris Oja tööõnnetuste arvu Jeld-Wenis ja lisas, et Eestis kõiki tööõnnetusi, eeskätt kergeid, ei registreerita. “Tööinspektsioon on viimasel kolmel aastal aktiivselt kutsunud tööandjaid üles kõikidest tööõnnetustest teada andma, ent paraku jäävad osad ikkagi registreerimata,” tõdes Oja.

“Üldiselt peame nõustuma - ka meie jaoks on statistika murettekitav ning meie eesmärk on sel aastal olukorda oluliselt parandada,” vastas Jeld-Wen Eesti AS kommunikatsioonijuht Sven Lillepalu toimetuse saadetud päringule. Tema sõnul on Rakvere tehases värskelt loodud S-töögrupp, mille eesmärgiks on tööohutuse parandamine ning selle tegevuse läbi ohuolukordade ja õnnetuste ennetamine.

“Samas meie omapoolne statistika näitab, et vähemalt pooled õnnetused eelmisel aastal olid põhjustatud töötajatepoolsest selgest ohutusnõuete rikkumisest,” jätkas Lillepalu. Kommunikatsioonijuhi sõnul on see olukord samuti luubi all ja senisest suuremat tähelepanu pööratakse töötajate ohutuskäitumisele.

Tööohutuse olulisuse paremaks teadvustamiseks on kasutusele võetud või rakendamise järgus rida meetmeid. Näiteks tõi Lillepalu, et kõik vahetused algavad lühikese tööohutusalase koosolekuga. Ohud tuuakse paremini nähtavaks ohusiltidega ja ohualade markeerimisega. Jätkatakse ohutuskoolitustega, samas uuendades ja täiendades riskianalüüse ja ohutusjuhendeid. Rohkem pööratakse tähelepanu jälgimisele, et kas tootmises kõik ka vastavalt tööohutusprotseduuridele käituvad.

Lillepalu sõnul on loetletud meetmed ja mitte ainult need Rakvere tehase 2016. aasta tööohutuse strateegilises plaanis. “See on dokument, mille järgi oma tööohutuse parendamist ellu viime ning mille abil ka saavutatut mõõdame ja kontrollime,” selgitas ta.

Märksõnad

Tagasi üles